Karula vald

Valla tutvustus

 

Karula nimi on pärit muinasajast, ajaloo käigus esinenud saksapärased nimetused – Karolle, Carroll, Carvele. Läänes on vallal ühine piir Valga linnaga, loodes ja põhjas Valgamaa Tõlliste vallaga, idas Võrumaa Antsla vallaga, lõunas ja kagus Valgamaa Taheva vallaga, Võrumaa Mõniste vallaga ning edelas ühine piir Läti Vabariigiga. Eesti_karula_vald

Valla elanike arv on 01.01.2016 seisuga 974 ning omavalitsuse pindalaks on 230 ruutkilomeetrit. Rahvaarvult on Karula vald Valga maakonnas üheksas ja pindalalt teine omavalitsusüksus. Karula valla rahvastikutihedus sõltub suuremal määral kunagi välja kujunenud asustusest Kaagjärve-Karula-Lüllemäe suunal, mida hiljem on toetanud Valga suunalt tulles maantee lähedus ja valla keskus Lüllemäel. Rahvaarvult on suurim küla 273 elanikuga Kaagjärve ja sellele järgneb Lüllemäe.

Vald jaguneb 14 külaks: Kaagjärve, Karula, Kirbu, Koobassaare, Käärikmäe, Londi, Lusti, Lüllemäe, Pikkjärve, Pugritsa, Raavitsa, Rebasemõisa, Valtina ja Väheru.

Valla administartiivne keskus Lüllemäe külas asub maakonna keskusest Valgast 21, naabermaakonna keskusest Võrust 50, Tartust 91 ja Tallinnast 270 kilomeetri kaugusel.

Põhilised tegevusalad piirkonnas on metsandus, haridus, (maa)turism, põllumajandus (sh.mesindus, loomakasvatus, metallitöötlus, remonditeenus, teraviljakasvatus), kaubandus, avalik haldus. Kasutamata on mitmed tootmisalad. Põllumajanduse laienemist takistab vabade põllumaade puudus.

 

Sümboolika

 

Karula valla vapi ja lipu kavandi valmistas kunstnik Linda Tamm. Valla vapi kolme laineharjaga hõbedane palk sümboliseerib nii kuppelmaastikku, voolavat ja lainetavat vett kui kolmelöövilist kirikut (kodakirik ehitati XV sajandil, pühitseti Neitsi Maarjale, seisab varemeis II Maailmasõjast saadik). Kolm hõbedast kuuske rohelisel foonil on mitmetähenduslikud – metsarikkuse väljendajana ja kiriku sümbolina.

Värvid: roheline (vapi ja lipu ülemine pool) – puude ja puhta looduse värv on ka igihaljuse ja pika ea sümbol; Sinine (vapi ja lipu alumine pool) – vee ja puhta õhu värv, samuti Neitsi Maarja värv.

Valla vapp on kilbikujuline, roheline-sinine ja jaostatud pealt poolt lainelise hõbedase palgiga. Laineline palk on kolme laineharjaga. Tinktuurid paiknevad: roheline – kilbipäis, sinine – kilbijalam. Kilbipäises on kolm hõbedast kuuske rohelisel foonil, iga laineharja kohal üks kuusk.

Valla lipp on kordus vapi ruudukujulises formaadis. Roheline-sinine lipp on jaostatud pealt poolt lainelise hõbedase palgiga. Laineline palk on kolme laineharjaga. Tinktuurid paiknevad: roheline-ülemine pool, sinine-alumine pool. Ülemisel poolel on kolm hõbedast kuuske rohelisel foonil, iga laineharja kohal üks kuusk. Lipu normaalsuurus on 1050 mm x 1050 mm.

Karula_valla_lipp        Karula_valla_vapp

      Karula valla vapp                        Karula valla vapp

 

Ajalugu

 

Keskaegsetes dokumentides esineb Karula mitmesuguste nimede all nagu Karroll, Karoll, Carvele, Carrula, Karolen, Carolen. Nimetus Karula tuleneb suure tõenäosusega võrumurdelisest sõnast “karu” – “karm, karune” tähenduses.

Karula vald asub endise Karula kihelkonna aladel. Kihelkond kuulus ajaloolisele Võrumaale ja seal paiknes 6 mõisat – 1 kirikumõis ning 2 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 14 karjamõisat. Kirikukihelkond asutati 14. sajandil. Milline muinaskihelkond või selle osa asus selles paigas 13. sajandi algul, ei ole kahjuks teada. Üks vanemaid dokumente, kus märgitakse Karula kihelkonda on paavst Bonifacius IX kiri 31. oktoobrist 1392, mis määrab Tartu piiskopkonda “kihelkonna kirikusse Carwele’s” preestriks Fredericus Gaghener’i, kuna eelmine preester Martinus Schaak on surnud. Siit järeldub, et kirik eksisteeris juba märgatavalt varem.

Kihelkonna alade enamik jääb kaasaegsele Valgamaale, v.a hõreda asustusega alad idaosas Ähijärve ümbruses, mis jäävad kaasaegsele Võrumaale, Antsla ja Mõniste valdadesse. Kihelkonna tuumik moodustab Karula valla, mis ulatub lääneosas Valga külje all ka kihelkonna maadelt välja ajaloolisele Valgamaale. Mõned külad kihelkonna edelaservast kuuluvad ka Taheva valda.

Karula valla kohalik omavalitsus taastati 30.jaanuaril 1992.a. Vallavolikogu on 9-liikmeline ja vallavalitsus 3-liikmeline.

 

Peatükk on täienemisel.

 

Loodus

 

Loodus on siin Lõuna-Eestis tüüpiline, lääneosas tasasem, idaosas mosaiikne Karula kõrgustiku kuppelmaastik. Karula kõrgustiku kõrgeim tipp on Tornimägi – 137,85 m üle merepinna. Valla territooriumil asub 32 järve. 34,9 ha suurune maaliline Pikkjärv on riikliku kaitse all. Poolt valla territooriumist katavad metsad, kus elab arvukalt metslinde, metssigu, põtru, metskitsi ja väiksemaid ulukeid ning juhukülalistena ka karusid ja hunte. Looduse eripära tõttu harrastatakse siin meelsasti jahindust ja kalandust. 1993.a. moodustatud Karula rahvuspark hõlmab 50 km2 valla territooriumist. Rahvuspargi keskus asub Ähijärvel. Karula valla loodus loob head eeltingimused loodusturismi arendamiseks.

Karula valla looduskeskkonna seisundit võib hinnata heaks. Keskkonna reostamine on viidud miinimumini. Samuti pole piirkonnas suurfarme ega -tööstusi. Olemasolevad riiklikud kaitsealad täidavad hästi oma eesmärki. Keskkonnakaitseliselt on probleemiks külade amortiseerunud reoveepuhastus- ja kanalisatsiooniseadmed. Keskkonnajärelevalvet teostab Keskkonnainspektsioon.

Ühe neljandiku valla territooriumist võtab enda alla Karula rahvuspark (umbes pool pargi koguterritooriumist), juhindudes tegevuses kaitse-eeskirjast ja tegutsedes kaitsekorralduskava alusel. Vald teeb rahvuspargiga koostööd seoses erinevate projektidega. Valla territooriumil asub Pikkjärve maastikukaitseala, mis hõlmab Karula Pikkjärve ja selle lähiümbrust. Pikkjärve maastikukaitseala haldab Keskkonnaameti Põlva- Valga- Võru regioon.

Suurema alana on looduskaitse all Kaagjärve mõisapark, mille hoolduse eest vastutab Karula Vallavalitsus. Kaagjärve mõisapargile on tehtud dendroloogiline inventuur ja koostatud hoolduskava.

Valla territooriumil asuvad NATURA 2000 alad jäävad peale Karula rahvuspargi laienemist Karula rahvuspargi koosseisu (kaitseala valitseja on Keskkonnaamet), v.a. Pikkjärv, mis on Riigimetsa Majandamise Keskuse halduses (kaitseala valitsejaks on Keskkonnaamet). Pikkjärv on NATURA loodusala ja Karula rahvuspark on NATURA linnu- ja loodusala. Looduskaitsega tegeleb piirkonnas ka RMK, mis on pannud rõhku loodusturismile, arendades välja mitmeid puhkekohti. Omavalitsuse teritooriumil asub Kirbu soo hoiuala, mis on loodud elupaigatüübi – liigirikaste madalsoode ning siirdesoo- ja rabametsade kaitseks. Karula vallas on 5 kaitstavat looduse üksikobjekti, mille kaitsel ja haldamisel koostööd kaitsealade haldajatega, sest paljud objektid asuvad kaitseala maa-alal. Vald teeb koostööd külaseltsidega, kes oma tegemistes pööravad tähelepanu looduskaitsele ja -hoiule. Tollari ja Rautina järve äärde ujumis- ja puhkekohtade taastamiseks tehakse koostöös erasektoriga.

 

Karula vald Internetis

 

Lisaks Kotuse kodulehel avaldatud informatsioonile tasub silma peal hoida ka järgnevatel lehekülgedel:

 

Kasutatud allikad