Taheva vald

Valla tutvustus

 

Eesti_taheva_valdTaheva vald asub Valga maakonna lõunaosas. Ajalooliselt on tegemist endise Hargla kihelkonna osaga Vanal Võrumaal. Vallal on põhjas ja idas ühine piir Valga maakonna Karula vallaga, kagus Võru maakonna Mõniste vallaga ning lõunas ja läänes Läti Vabariigiga.

Valla elanike arv on 01.01.2016 seisuga 746 ning omavalitsuse pindalaks on 204,7 ruutkilomeetrit. Rahvaarvult on Taheva vald Valga maakonna üheteistkümnes ja pindalalt neljas omavalitsusüksus. Valla territooriumil paikneb 13 küla, suurim neist on Hargla 188 elanikuga, järgnevad Koikküla 157  ja Laanemetsa 88 elanikuga.

Taheva valla külade loetelu: Hargla, Kalliküla, Koikküla, Koiva, Korkuna, Laanemetsa, Lepa, Lutsu, Ringiste, Sooblase, Taheva, Tsirgumäe, Tõrvase.

Valla administratiivne keskus Laanemetsa külas asub maakonna keskusest Valgast 25 km kaugusel, naabermaakonna keskusest Võrust 57 km kaugusel ja Tallinnast 270 km kaugusel. Tähtsaim ühendusmagistraal on valda läbiv Valga–Võru maantee.

Suur osa valla territooriumist on kaetud metsaga. Mets on kujunenud ajalooliselt Taheva suurimaks loodusrikkuseks. Taheva valla ettevõtjad tegutsevad peamiselt põllumajanduses, puidutööstuses ja teeninduses.

 

Sümboolika

 

Valla lipul ja vapil on kuldsel taustal 13 rohelist okaspuutaime, mis tähistavad Taheva valla 13 küla.

Taheva valla vapil on kuldsel kilbil külvatuna kolmteist rohelist heraldilist okaspuutaime: kolm rida igas neli ning nende all, keskel üks taim. Taheva valla lipp on ristkülikukujuline kollane kangas, millel on kolmes reas võrdsete vahedega rohelised heraldilised okaspuutaimed. Nii ülemises, kui ka alumises reas on viis ning keskmises reas kolm taime. Lipu normaalmõõtmed on 100×150 cm ning laiuse ja pikkuse suhe 6:9.

Taheva_valla_lippTaheva_valla_vapp_SVG_svg

         Taheva valla lipp                              Taheva valla vapp

 

Ajalugu

 

Taheva nimi on kaasajal parandatud kirjapilt kohanimele Taiwola, mida 17. sajandi keskel tunti Liivimaal kerkinud mõisana ja mis ühendas Gaujiena, Taheva, Karula, Antsla ja Otepää mõisate ketti. Enne iseseisvate riikide tekkimist oli see piirkond Liivimaa kubermangu eesti ja läti keele kokkupuuteala. Kirikukihelkondlik jaotus rahvuste järgi tekkis seal 17. sajandi lõpul.IMG_taheva_20

Enne Hargla kihelkonna moodustamist 1694. aastal kuulusid Taheva ümbruse alad Koivalinna (Gaujiena) kihelkonda. 19. sajandi algusest kuulus see enam kui 100 aastat Wulfide suguvõsale. 1907. aastal valmis neobarokne peahoone, mis hävis 1944. aastal Teises maailmasõjas. Tsaarivalitsuse ajal kuulus see piirkond Võru kreisi alla. Esimesed kaardimaterjalid Taheva vallas eestlaste poolt mõisatelt päriseks ostetud maade kohta pärinevad 1867. aastast. Algselt moodustati Hargla kirikumõisast ja Taheva mõisast Taheva vald ning Laanemetsa mõisast ja Koikküla mõisast Laanemetsa vald, kuid hiljem liideti need kaks valda üheks Taheva vallaks.

Olulisemad muinsuskaitseobjektid on Hargla kirik (kõrval olev foto) ja kalmistu, Hargla endine kõrtsihoone ning Taheva mõisa hooned Tsirgumäe külas. Tuntud on ka Hargla rahvarõivad.

 

Loodus

 

Taheva vald jääb looduslikult Karula kuplistiku äärealale. Maastikku iseloomustavad moreenikattega künkad ja seljakud. Lõuna poole jäävad omapärase seljakulise reljeefiga oosimõhnade rühmad, nende vahel aga suurte jääpankade sulamisnõod, milles paiknevad järved, sood ja liivikud. Kõrgemad kuplid on 100–115 m üle merepinna. Hargla nõgu on madalam ala (50–60 meetrit üle merepinna) Karula ja Haanja kõrgustike vahel, mis liitub Koiva jõe keskjooksul oleva laialdase madalikuga.

Metsamaad on vallas kokku 14 180 ha, millest üle poole – 7730 ha kuulub riigile. Metsaga on valla territooriumist kaetud 67%. Mets on kujunenud ajalooliselt Taheva suurimaks loodusrikkuseks. Loodusvaradest võib mainida liiva, kruusa ja savi.

Haritava maa boniteet on madal. Kui Eesti keskmine on 43, Valgamaal 40, siis Taheva vallas ainult 34 hindepalli. Seetõttu ei ole territoorium kunagi intensiivse põllumajandusega silma paistnud. Suur osa maadest kuulub erosiooniohtlike hulka.

Taheva valda läbivad Koiva jõgi (52,5 ha) ja Mustjõgi (30,2 ha, ), mis on väga populaarsed veematkajate seas. Nimetatud jõed voolavad laiades, kuid madalates lammiorgudes, mis kevadise suurvee ajal on üleujutatud laiusega ligi 1 km. Jõed ja ojad (Arujõgi, Hargla oja, Koiva jõgi, Mustjõgi, Kallioja, Kima oja, Laanemetsa oja, Pauna oja, Sette oja, Taheva oja, Tõrvase oja, Ujuste oja) jäävad kõik Liivi lahe vesikonda. Järvi on kaksteist, suurim neist on Aheru järv (234 ha). Järved (Aheru, Mäeräimejärve, Laanemetsa Savijärv, Kuusaare, Alumati, Aheru Mudajärv, Kiivite, Pügeri, Pärtli, Nigle, Väike-Mäeräime) kuuluvad Koiva alamvesikonda. Rohkesti on väikesi soid.

Valla territooriumile jääb Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ja Koiva-Mustjõe luha hoiuala. Tähtsamad looduskaitseobjektid on Koikküla, Taheva, Laanemetsa mõisate pargid, Püha Pettai Hargla külas ja Koiva jõe äärde 1957. aastal asutatud botaaniline kaitseala pindalaga 170 ha.

Reelika Raudsepp (3) IMG_0080

 

Põnevat Taheva vallast

 

  • Eesti peamised kikkapuu looduslikud kasvupaigad asuvad Taheva vallas Koiva jõe äärsetel puisniitudel.
  • Taheva valla aladelt pesitseb Eestis haruldane lind, siniraag.
  • Mustjõest on leitud 24 erinevat kalaliiki.
  • Tõrvase külas on 0 elanikku.
  • Taheva vallas on sündinud poliitik Tunne Kelam, teenekas läti kirjanduse vahendaja Valli Helde. Tuntud isikutest on vallaga seotud Indrek Hargla (kirjanik); Uno Kaskpeit (XIII Riigikogu liige).

 

Taheva vald Internetis

 

Lisaks Kotuse kodulehel avaldatud informatsioonile tasub silma peal hoida ka järgnevatel lehekülgedel:

 

Kasutatud allikad