fbpx
Üts hää paik!

Karula vald

Vallaga tutvassaaminõ

Karula nimi om peri muinasaost; vanõmba’ nimekuju’ omma’ ollu’ Karolle, Carroll, Carvele. Õdagu puul om vallal ütine piir Valga liinaga, põhjaõdagun ja põhjan Valgamaa Tõllistõ vallaga, idan Võrumaa Antsla vallaga, lõunõn ja lõunõhommugun Valgamaa Taheva valla ja Võrumaa Mõnistõ vallaga, põhjaõdagun Läti vabariigi Valka vallaga.

Vallan elli 01.01.2016 saisuga 974 inemist ja umavalitsusõ pindalas oll´ 230 km2. Inemiisi hulga poolõst om Karula vald Valga maakunnan ütsäs ja maa-ala poolõst tõnõ. Karula valla inemiisi eläs inämb Kaagjärve, Karula ja Lüllemäe kandin, midä ildampa om kimmämbäs tennü Valga puult tulõja tii ja vallakeskus Lüllemäel. Inemiisi eläs kõgõ inämb Kaagjärvel (273) ja tõsõs Lüllemäel.

Vallan om 14 ammõtlikku küllä: Kaagjärve, Karula, Kirbu, Koobassaarõ, Käärikmäe, Londi, Lusti, Lüllemäe, Pikkjärve, Pugritsa, Raavitsa, Rebäsemõisa, Valtina ja Väherü.

Vallamaja om Lüllemäel, kost maakunnakeskustõ Valka om 21 km, Võrru 50 km, Tartudõ 91 km, Talliina 270 km ja Riiga 181 km.

Päämädse’ tüüala’ tan kandin omma’: mõtsandus, haridus, (maa)turism, põllumajandus (mehitsidepidämine, eläjäpidämine, viläkasvatus), metällitüütlemine, remonditeenus, kaubandus, avalik haldus. Tuutminõ saanu viilgi laemb olla’, a nuu’ võimalusõ’ omma’ är tarvitamalda’. Põllumajandus saa-i laembas minnä’, selle et vapa maad olõ-õi.

 

Tunnismärgi’

Karula valla vapi ja lipu kavandi tekk´ kunstnik Linda Tamm. Valla vapi pääl om valgõga kolm lainõt, miä sümbolisiirvä’ nii höörikiid mäekeisi, juuskvat ja lainõtavat vett ku kolmõlöövilist kerikut (kodakerik ehitedi 15. aastasaal, pühitsedi Neitsi Maarjalõ, a om lagunu II ilmasõast pääle). Kolm hõpõst kuusõkõist rohilidsõ põhja pääl omma’ mitmõtähendüsligu’ – näütäse’ mõtsast maad ja omma’ kerigu sümboli’.

Värvi’: rohilinõ (vapi ja lipu ülemine puul) om puiõ ja puhta luudusõ värv, igihaljusõ ja pikä iä sümbol; sinine (vapi ja lipu alumanõ puul) om vii ja puhta õhu värv, niisama ka Neitsi Maarja värv.

Valla vapp om kilbi kujuga, rohilinõ-sinnine ja poolõs tett lainõlidsõ hõpõdsõ jaoga. Lainõharju om jao pääl kolm. Vapi ülemine osa om rohilinõ, alaosa sinnine. Rohilidsõ jao pääl om kolm kolm kuusõpuud, egä lainõharja kottal om üts kuus.

Valla lipp om säänesama nigu vappki. Lipp om kruudu kujuga. Rohilinõ-sinnine lipp om poolõs tett valgõ jaoga. Valgõ jao pääl om kolm höörikut lainõharja. Lipu ülemine puul om rohilinõ, aluminõ puul sinnine. Ülemidse, rohilidsõ poolõ pääl om kolm hõpõst kuusõpuud, egä lainõharja pääl om üts kuus. Lipu mõõdi’ omma’ 1050 mm x 1050 mm.

Karula valla vapp Karula valla vapp

 

Aolugu

Karula nimi tulõ arvada’ muinasnimest vai talupoja lisanimest Karola vai Karvola, miä viitasõ’ kandja karvasusõlõ vai karususõlõ, a taa või olla’ peri ka germaani Garva-algulidsõst nimepesäst.

Karula vald om Karula kihlkunna maa pääl. Kihlkund oll´ vana Võrumaa osa. Kihlkunnan oll´ kuus mõisat: üts kerigumõis, 2 rüütlimõisast päämõisat üten kolmõ kõrvalmõisaga. Karjamõisit oll´ 14. Kerigukihlkund tetti 14. aastasaal. Määne muinaskihlkund vai tuu osa oll´ taan paigan 13. aastasaa edeotsan, olõ-i kahjus teedä’. Üts vanõmbit dokumente, kon Karula kihlkunda nimmatas, om paavst Bonifacius IX kiri 31. rehekuu pääväst 1392, kon määrätäs „kihlkunna kerikudõ Carwelen“ preestris Fredericus Gaghener, selle et vana preestri Martinus Schaak oll´ är koolu. Taast kiräst tulõ muuhulgan vällä, et kerik oll´ olõman ollu’ joba kavva aigu innembi.

Karula kihlkunna maast jääs inämbüs täämbädsel aol Valgamaalõ, v.a hõrrõ asustusõga maa idaosan Ähijärve kandin, miä jääse’ täämbädse ao Võrumaalõ, Antsla ja Mõnistõ valda. Kihlkunna tuumik om Karula vald, miä lätt õdagujaon Valga külle all ka kihlkunna maa päält vällä aoluulidsõlõ Valgamaalõ. Mõnõ’ külä’ kihlkunna lõunõõdagu jaon käävä’ Taheva valla ala’.

Karula valla paiklik umavalitsus tetti tagasi 30. jaanuaril 1992. aastal. Vallavolikogun om 9 liigõt ja vallavalitsusõn 3 liigõt.

 

Luudus

Luudus om siin muu Lõuna-Eesti muudu, õdagu puul tasatsõmb, hommugu puul om mägitsemb – sääl om Karula kuplimaa. Karula korgõmaa kõgõ korgõmb tipp om Tornimägi, miä om 137,85 m üle merepinna. Valla maa-ala pääl om 32 järve. 34,9 ha suurunõ maalilinõ Pikkjärv om riikligu kaitsõ all. Valla poolõ maa-ala pääl kasusõ’ mõtsa’, kon eläs hulga mõtsatsirkõ, mõtstsiku, põtru, mõtskitsi ja vähämbiid eläjiid; vaihõpääl või trehvädä’ kahrõ ja sussõ. Luudusõ peräst miildüs tan inemiisile aigu viitä’ jahipidämise ja kalapüüdmisega. 1993. aastal tetti Karula rahvuspark, miä om 50 km2 valla maa-alast. Rahvuspargi keskus om Ähijärvel. Karula valla luudus pakk häid võimaluisi luudusturismi edendämises.

Karula valla luuduskeskkunna sais om hää. Keskkunda tsurgitas väega veidü’. Siin kandin olõ-i ka suuri farmõ ja tüüstüisi. Olõman olõja’ riikligu’ kaitsõala’ täütvä’ umma iinmärki häste. Hädäs omma’ külli uma ao är elänü tsolgivii puhastamisõ ja kanalisatsiooni toru’. Keskkunnal hoit silmä pääl Keskkunnainspektsiuun.

Üts neläsosa valla maa-alast om Karula rahvuspargi all (umbõs puul rahvuspargi alast). Rahvuspargil omma’ uma’ kaitsõkõrd ja kaitsõkõrralduskava. Vallal ja rahvuspargil omma’ ütentüüprojekti’. Vallan om viil Pikkjärve maastigukaitsõala, miä kaits Pikkjärve ja timä ümbrekunda. Pikkjärve maastigukaitsõalaga kammandas Keskkunnaammõdi Põlva-Valga-Võru regiuun.

Üts suurõmbiid luuduskaitsõkotussiid om Kaagjärve mõisapark, mink huuldamisõ iist kand huult Karula vallavalitsus. Kaagjärve mõisapargilõ om tett dendroloogilinõ hindaminõ ja kokko säet huuldamisõ plaan.

Valla maa-ala pääl olõja’ NATURA 2000 maa’ jääse’ päält Karula rahvuspargi laembasmineminemist Karula rahvuspargi ala’ (kaitsõala valitsõja om Keskkunnaammõt), v.a Pikkjärv, miä om Riigimõtsa Majandamisõ Keskusõ all (kaitsõala valitsõja om Keskkunnaammõt). Pikkjärv om NATURA luudusala ja Karula rahvuspark om NATURA tsirgu- ja luudusõala. Luudusõ kaitsmisõga tegeles piirkunnan ka RMK, miä om rõhku pandnu luudusturismi pääle ja om vällä arõndanu mitmiid puhkamiskotussiid. Valla maiõ sisse jääs ka Kirbu suu hoiuala, miä om luud elupaigatüübi – liigirikkidõ madalidõ soiõ, haina-samblasoiõ ja suumõtsu kaitsõs. Karula vallan om viis kaitsõ all luudusõ ütsikobjekti, mink kaitsmisõl ja huuldamisõl tetäs kuuntüüd kaitsõallu valdajidõga. Vald tege kuuntüüd ka küläseltsega, kiä umin tegemiisin arvõstasõ’ kõik aig luuduskaitsõ ja luudushoiuga. Tollari ja Rautina järve viirsiide tsuklõmis- ja puhkamiskotussidõ vahtsõst luumisõs tetäs kuuntüüd inemiisiga.

 

Karula vald Internetin

Päält taa info Kotusõ kodulehe pääl tasus silmä pääl hoita’ ka nail lehekülgil:

 

Tarvitõdu’ lätte’