fbpx
Üts hää paik!

Mõniste vald

Vallaga tutvassaaminõ

Mõnistõ vald om Võru maakunna lõunõ-õdagu jaon Mustajõõ ja timä suurõmbidõ lisajõki Vaidva jõõ ja Piitrejõõ alaotsan. Mõnistõ om Eesti kõgõ lõunõpoolitsõmb vald. Aoluun olli’ Mõnistõ valla ja Taheva valla maa’ üts kihlkund vanal Võrumaal. Valla naabriis omma’ õdagu puul Taheva ja Karula vald Valga maakunnast, põhja puul Antsla vald, hommugu puul Varstu vald Võru maakunnast ja lõunõn Läti vabariigi Hopa vald.

Vallan elli 01.01.2017 saisuga 854 inemist ja umavalitsusõ pindalas oll´ 174,8 km2. Inemiisi hulga poolõst om Mõnistõ vald Võru maakunna katõstõiskümnes ja maa-ala poolõst katsõs. Vallan om 17 ammõtlikku küllä. Kõgõ inämb inemiisi eläs Sarun, Mõnistõn ja Kuudsil.

Mõnistõ valla ammõtligu’ külä’ omma’: Hürüvä, Hütü, Kallastõ, Karissöödä, Koemõtsa, Kuudsi, Mõnistõ, Parmupalu, Peebu, Sakurgi, Saru, Singa, Tiidsa, Tundu, Tursa, Vahtsõ-Roosa ja Villigä.

Vallamaja om Mõnistõ külän. Säält jääs Võrru 38, Valka 45, Tartudõ 105, Talliina 286, Hoppa 11 ja Riiga 188 km. Kõgõ tähtsämb tii, miä vallast läbi lätt, om Võru-Valga suurtii.

Luudusõ poolõst om Mõnistõ vald väega vaheldusrikas. Maastikku om tan mitund muudu: om hulga juuskvat vett, mõtsu, kondõ, soid, ülesharituid nurmi ja luuduslikkõ hainamaid.

 

Tunnismärgi’

Valla lipu ja vapi pääl omma’ rohilidsõ põhja pääl hõpõnõ susi, kiä kaes õkva ja kinkal om käen löögivalmis mõõk. Valla vapp om kilbi kujuga. Valla lipp om kruudu kujuga; mõõdu’ omma’ 105×105 cm.

 

Mõniste valla lipp Mõniste valla vapp

 

Luudus

Mõnistõ kandi luudus om väega mitund muudu. Hulga om jõki. Tan juusk kolm suurõmbat jõkõ: Mustjõgi, Vaidva jõgi ja Piitre jõgi ja om ka hulga naidõ sisse juuskviid vähämbiid oiõ. Om ka mitmiid järvi: Ubajärv, Mõnistõ järv, Ahli paisjärv, Vahtsõ-Roosa paisjärv ja Piitre paisjärv.

Mustajõõ ja Vaidva veeren omma’ konnu’ ja kolga’. Om ka kopridõ ülessuludu viiga maad (Laanduran ja Äühvü oja Leppuran). Valla maa pääle jääse’ neli suud – Sinesaarõ suu, Sakurgi, Ubajärve ja Kupa suu.

Valla maa-ala pääle jääse’ mitmõ’ eri kaitsõstaatusõ ja -iinmärgiga kaitsõala’. Valla lõunõosan om Piitre jõõ maastigukaitsõala, miä om tett jõõ veeren olõvidõ kalk- ja liivakivimüüre, jõõ sügävä oru ja mitmidõ uma leviguala põhjapiiri pääl olõvidõ taimi kaitsmisõs. Kaitsõalas om ka Mõisamõtsa mõtsakaitsõala, miä om riigimõtsa ala pääl Vahtsõ-Roosa lähükesen mõlõmbal puul Vaidva jõkõ. Suur, suurõviiga sakõstõ üle ujutõt Mustajõõ kond om registreerit ku rahvidõvaihõlidsõ tähtsüsega tsirguala. Mõnistõ kanti jääse’ viil mitmõ’ tsirgukaitsõala’, miä omma’ tettü väiku-kunnakotka, musta toonõkurõ ja kalakotka pessi ja mõtussidõ püsüelupaiku kaitsmisõs.

Ilusa’ ja väärt paiga’ omma’ Mõnistõ park, Vahtsõ-Roosa park, Karissöödä park, Vahtsõ-Roosa surnuaid, mõisnigõ Wulfõ perrekunna matussõpaik, Saru ristipuu’, Vaidva ja Piili jõki ümbrüs, Koemõtsa, Lossimäe’, Ubajärv ja Mõnistõ kõgõ korõmb kotus (113,5 m) Mäe-Luustojal.

Mõtsamaad om 9920,9 ha ehk piä 57% valla pindalast.

 

Aolugu

Mõnistõ nimi om üten Saru, *Mustamõtsa (parhillanõ Kuudsi) ja Kalli küläga edimäst kõrda kirja pant 1386 mõisnikkõ von Uexkülle varandusõ jagamisõ lepinguhe. Mõnistõ kant käve tuul aol Urvastõ kihlkunna ala’. 1694. aastal tetti Harglõ kihlkund ja Mõnistõ ja Saru mõisa lätsi’ sinnä’ ala’. 1873. aastal sai naa’ mõisa’ hindäle Bernhard von Wulf. 1819. aasta Liivimaa talurahvasäädüsega tetti mõisidõ asõmõlõ valla’.

1920. a jaeti mõisamaa’ krundõs ja 1921. a anti krundi’ vällä. 1922. a andmisõ perrä oll´ Mõnistõ valla suurus 94,2 km2 (1585 inemist), Saru vallal 65,8 km2 (894 inemist) ja Vahtsõ-Roosa vallal 28,1 km2 (405 inemist). 1930. aastil tetti vallakõraldus ümbre: 1933 jaotõdi Vahtsõ-Roosa vald är Krabi ja Vana-Roosa vahel, 1939 sai Vahtsõ-Roosast Varstu valla osa; 1939 panti Saru vald kokku Mõnistõga. 1945. aastal tetti Mõnistõ valla parhilladsõ ala pääle kolm tüürahva täütevkomiteed – Mõnistõ, Vahtsõ-Roosa ja Saru, miä 1954. aastal tetti ütes Mõnistõ külänõukogus. 1979. aastani oll´ keskus Kuudsil, kost ildamb tuudi üle Mõnistõdõ.

19. jõulukuu pääväl 1991 anti Mõnistõ vallalõ umavalitsuslik staatus ja Mõnistõ vald sai umavalitsusligu haldusütsüse õigusõ’.

 

Põnõvat Mõnistõ vallast

  • Mõnistõ vallan Nahal om Eestimaa lõunõtipp;
  • Mõnistõ valla sõprusvallas om Kaavi vald Soomõn;
  • Mõnistõ vallan om sündünü rahvaluulõuurja Marju Kõivupuu.

 

Mõniste vald Internetin

Päält taa info Kotusõ kodulehe pääl tasus silmä pääl hoita’ ka nail lehekülgil:

 

Tarvitõdu’ lätte’