Üts hää paik!

Mõniste vald

Valla tutvustus

Mõniste vald asub Võru maakonna edelaosas Mustjõe ja selle tähtsamate lisajõgede Vaidva ja Peetri alamjooksudel, olles Eesti kõige lõunapoolsem vald. Ajalooliselt on koos Taheva vallaga tegemist endise Hargla kihelkonna osaga Vanal Võrumaal. Valla naabriteks on läänes Taheva ja  Karula vald Valga maakonnast, põhjas Antsla ja idas Varstu vald Võru maakonnast ning lõunas Läti Vabariigi Ape piirkond.

Valla elanike arv on 01.01.2016 seisuga 873 ning omavalitsuse pindalaks on 174,8 ruutkilomeetrit. Rahvaarvult on Mõniste vald Võru maakonna kaheteistkümnes ja pindalalt kaheksas omavalitsusüksus. Valla territooriumil paikneb 17 küla, suurim elanike arvult neist on Saru  elanikuga, järgnevad Mõniste ja Kuutsi.

Mõniste valla külade loetelu: Hürova, Hüti, Kallaste, Karisöödi, Koemetsa, Kuutsi, Mõniste, Parmupalu, Peebu, Sakurgi, Saru, Singa, Tiitsa, Tundu, Tursa, Vastse-Roosa ja Villike.

Valla administratiivne keskus, Mõniste külas, jääb Võru linnast 38, Valga linnast 45, Tartu linnast 105, Tallinnast 300 ja Ape linnast (Läti Vabariik) 11 kilomeetri kaugusele. Tähtsaim ühendusmagistraal on valda läbiv Valga–Võru maantee.

Looduskeskkonna poolest on Mõniste vald väga vaheldusrikas. Maastikku mitmekesistavad suhteliselt suur vooluveekogude hulk, metsamassiivid, luhad, sood, haritud põllumassiivid ja looduslikud rohumaad.

 

Sümboolika

Valla lipul ja vapil on rohelisel taustal otsevaatav, löögivalmis mõõgaga hõbedane hunt. Valla vapp on kilbikujuline. Valla lipp on ruudukujuline, normaalmõõtmetega 105×105 sentimeetrit.

 

Mõniste valla lipp Mõniste valla vapp

 

Loodus

Looduskeskkonna poolest on Mõniste vald väga vaheldusrikas. Maastikku mitmekesistab suhteliselt suur vooluveekogude hulk. Mõniste valla territooriumil voolab kolm suuremat jõge: Mustjõgi, Vaidva ja Peetri jõgi ning rohkesti nendesse suubuvaid suuremaid ja väiksemaid ojasid. Valla territooriumil paiknevad looduslikud järved: Ubajärv, Mõniste järv ning kolm paisjärve: Ahelo paisjärv, Vastse-Roosa paisjärv ja Peetri paisjärv.

Mõniste valla territooriumil asuvad Mustjõe ja Vaidva jõe luhad. Lisaks on vallas kobraste poolt paisutatud alasid (Laandura, Ähve oja Leppuras). Vallas asub kokku neli sood – Sinesaare, Sakurgi, Ubajärve ja Kupa soo.

Valla territooriumile jäävad mitmed erineva kaitsestaatuse ja -eesmärgiga kaitsealad. Valla lõunaosas paikneb Peetri jõe maastikukaitseala, mis on moodustatud jõe ääres paljanduvate lubja- ja liivakivipaljandite, jõe sügava sälkoru ning mitmete oma levikuala põhjapiiril kasvavate taimeliikide kaitseks. Kaitsealade nimekirja on kantud ka Mõisamõtsa metsakaitseala, mis paikneb riigimetsa aladel Vastse-Roosa lähedal, laiudes Vaidva jõest nii lõuna kui ka põhja pool. Ulatuslik, suurveega sageli üle ujutatud Mustjõe luht on registreeritud rahvusvahelise tähtsusega linnualana. Lisaks paiknevad valla territooriumil veel mitmed linnukaitsealad, mis on moodustatud väike-konnakotka, must-toonekure ja kalakotka pesitsuspaikade ning metsiste püsielupaikade kaitseks.

Miljööväärtuslike paikadena väärivad äramärkimist Mõniste park, Vastse-Roosa park, Karisöödi park, Vastse-Roosa kalmistu, Mõniste mõisa viimase omaniku perekonnakalmistu, Saru ristipuud, Vaidva ja Peeli jõe ümbrus, Koemetsa (Lossimäed, Ubajärv) ja Mõniste kõrgeim punkt (113,5m) Mäe-Luustoja Peebu külas.

Metsamaa moodustab 9920,9 ha ehk ligikaudu 57% valla pindalast.

 

Ajalugu

Praeguse vallakeskuse Mõniste nime leiame Mendise’ na aastast 1386, mil ta kuulus külana von Uexküllidele. Tol ajal oli ta Ugandi maakonna Urvaste kihelkonna osa. 1694. aastal moodustati Hargla kihelkond ning Mõniste ja Saru läksid selle alla. Praeguse valla territooriumi asustasid Mõniste ja Saru karjamõis 1542. aastal. 1819. aasta Liivimaa taluseaduse alusel moodustati talurahvakogukondadena mõisate kaupa vallad. 1873. aastal omandas need mõisad Bernhard von Wulf.

1920. aastal mõisad planeeriti ja 1921. aastal asundati. 1922. aasta andmetel oli Mõniste valla suurus 94,2 km2 (1 585 elanikku), Saru vald 65,8 km2 (894 elanikku) ja Vastse-Roosa vald 28,1 km2 (405 elanikku). 1939. aastal vallad reorganiseeriti – Vastse-Roosa ja Saru vald kadusid, need jaotati Krabi ja Vana-Roosa valla vahel. 1945. aastal moodustati Mõniste valla praegusel territooriumil kolm küla töörahva saadikute täitevkomiteed – Mõniste, Vastse-Roosa ja Saru ning 1954. aastal liideti need üheks Mõniste Külanõukoguks. 1979. aastani asus keskus Kuutsil, hiljem toodi see üle Mõnistesse.

19. detsembril 1991. aastal kinnitati Mõniste valla omavalitsuslik staatus ning Mõniste vald asus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse.

 

Põnevat Mõniste vallast

  • Mõniste vallas asub Eestimaa lõunatipp;
  • Mõniste valla sõpruslinnaks on Kaavi linn Soomest;
  • Mõniste vallas on sündinud folklorist Marju Kõivupuu.

 

Mõniste vald Internetis

Lisaks Kotuse kodulehel avaldatud informatsioonile tasub silma peal hoida ka järgnevatel lehekülgedel:

 

Kasutatud allikad