Lühikese põikena ajalukku meenutagem – Uma Pido on võrukeelne laulu- ja rahvapidu, mis toimus esimest korda 2008.a. Võru Kubijal, teist korda 2010.a. Põlva Intsikurmus, kolmandat korda 2013.a. jälle Võrus ja Kubija lauluväljakul. Neljas pidu on lausa ukse eest ja toimub 28. mail 2016.a. Põlvas ilusas Intsikurmus. Nii liigub pidu kahe maakonna vahel, ühendades Vana Võromaa keele- ja kultuuriruumi. Idee sündis 2006.a. Valgjärvel toimunud Kaika suveülikoolis, osutus elujõuliseks, haaras kaasa nii tegijaid kui osalejaid Vana Võromaast kaugemalgi. Tullakse laulma või pealt vaatama, tullakse juurte juurde ja omade sekka, aga tullakse ka eksootika, huvi ja uudishimu pärast. Need, kes käinud ja laululaval koos tuhandetega võrokeelseid laule laulnud pajatavad mingist erilisest, kodusest meeleolust, mis kostvat ja paistvat, räägivad rõõmsast ühtekuuluvustundest. Kaugemalt tulijad kiidavad kohalikke stiilis – küll te olete ikka toredad ja tublid! Kohalikud on enda üle väga uhked ja kõik on rahul! Osalejate arv on muudkui kasvanud, tullakse mujalt Eestimaalt ja laiast ilmastki. Esimesel peol oli lauljaid ligi 2400, teisel 3400 ja kolmandal 3600 lauljat. Umbes niisama palju lauljaid koguneb Intsikurmu ka tänavu. Lisaks Võru- ja Põlvamaale on koorid veel Harjumaalt, Jõgevamaalt, Lääne-Virumaalt, Tartu-, Valga- ja Viljandimaalt. Luxemburgist tuleb Euroopa eestlaste koor ja Helsingist sealse Eesti Maja koor – kokku veidi üle 150 kollektiivi. Ikka on kuuldud ohkamist – küll laulaks laulupeol, aga ei ole ühegi koori liige! Suurepärased väljamõeldised olid koorid „Mehe´ mõtsast“ ja „Naase´ nurmõlt“, kuhu liitusid niisama lauluhuvilistele ka ansamblite mehed-naised. Teise ja kolmanda peoga said liituda konnakoorid, mis tekkisid pere-, kogu-, laud-, pesa- või sõpruskondadest. Tänavu liituvad nurmõnaase´ ja mõtsamehe´ Võru ja Põlva nais- ja meeskooridega. Konnakoore, suuremaid ja väiksemaid, on kirjas 13, kes kõik laulavad kaasa uhkes ühendkooris. Uma Pido on kaasa aidanud ka suurepäraste võrokeelsete laulude tekkele, mis on muutunud paljude kooride lemmikrepertuaariks. Tänavuse peo teemaks on mets ja väelised puud. Uma Peo kunstniku Anne Prangeli ning fotokunstnik Peeter Lauritsa koostöös sündisid möödunud suvel meeleolukad pildid, mis räägivad inimeste omavahelistest suhetest ning nende sidemetest loodusega, toetades niimoodi piduliste hääs mõttes metsa poole olekut. Kirjamees Aapo Ilvese abiga said pildid endale ka tabavad allkirjad. Näitust “Mõtsas mi´ olõmi jäänü´” saab kuni peoni näha 16 erinevas Vana Võromaa, aga ka Setomaa paigas. Enne kolmandat Uma Pido 2013.a. liikus läbi kogu Vana Võromaa võrokeste lipp. Tänavu teeb omapärase teekonna läbi laul, et jõuda 28. mai õhtuks peole Intsikurmu ja süüdata seal peotuli. Laul liigub peoks valmistuvate kooride abil ja toel. Lisaks hoitakse meeles sedagi, et enne, kui eestlased koorilauluga tutvust tegid ja sellega kuulsaks said, laulis meie rahvas regilaule. Nii on plaanis aprillis-mais enne pidu korraldada igas Vana Võromaa kihelkonnas ja Setomaal rahvalauluõhtuid, kus omakandi rahvalaule lauldakse, mida me õnneks veel oskame ja armastame. Uma Pido on tõeline rahvapidu – laulad kaasa, plaksutad kõigest väest, poetad liigutuspisaragi, kohtad sõpru ja tuttavaid, tunned rõõmu ühisest osasaamisetundest. Naudid ja püüad meelde jätta seda kodust ummamuudu ilmakaemise tunnet. Lõunaeestlane olevat jutukam, rõõmsameelsem, muretum, seltsivam, usalduslikum inimene kui ehk põhjaranniklane või loopealse elanik. Kuidas oma ära tunda? Eks ikka naerunäost ja ettesirutatud terekäest. Intsikurmus ei pruugi see lihtne olla, sest Umal Pidol on kõik omad! Peo lavastaja on Põlvast pärit vabakutseline näitleja ja lavastaja Kristo Toots. Hää Mõniste valla rahvas! Sättige päev vabaks, otsige piduriided või rahvarõivad välja, hõigake pere ja sugulased kokku ja tulge kindlasti Uma Peole Intsikurmu 28. mail 2016.a. Mõniste vallast võtab teekonna Põlvasse ette kaks kollektiivi 30 osalejaga. Uudiseid ja ettevalmistuse käiku saad jälgida kodulehelt, mille leiad SIIT, facebookist ja blogist, mille leiad SIIT   Siiri Toomik