Karula rahvuspargi maastik on linnulennult vaadates kui kirju lapitekk. Maastikku ilmestavad kuplid, metsad, niidutukad, põllulapid, küngaste vahelistes lohkudes väikesed järvesilmad, soolapid, soostunud niidud ja kobraste paradiis.

Ajalooliselt on Karulat iseloomustanud niisked soostunud või sooniidud. Praeguseks on need maastikest kadumas, sest tänapäevase tehnikaga on neid raske hooldada. Seetõttu võib järjest harvem kohata haruldasi käpalisi või varem tavalisi taimi nagu kullerkupp. Kuna soostunud ja sooniite jääb aina vähemaks, on kaitsealadel oluline roll nende säilitamisel.

Tänapäeval on enamik Karula niite mineraalpinnasel asuvad aruniidud. Niitmise või karjatamiseta asenduksid liigirikkad niidud peagi võsaga. Niidud pakuvad elupaiku pärandmaastikega seotud elustikule: niidutaimedele, päevaliblikatele, kimalastele, mesilastele , mardikatele jt. Lindudest sõltuvad põldlõoke ja rukkirääk just avamaastikest. Toitumisalana on niidud olulised näiteks väike-konnakotkale ja hiireviule. Kuplilisel maastikul hooldavad niite kohalike talunike veise- ja lambakarjad.

Karula küngaste vahel asuvad väikesed veekogud, mida kohalikud kutsuvad lontsikuteks, landudeks või lumpideks. Need madalad kaladeta veesilmad on olulised elu- ja kudemispaigad kahepaiksetele ja putukatele.

Mida saad Sina niitude ja väikeveekogude elustiku heaks teha?

Et säiliksid mosaiikne maastikupilt ja liigirikkus, eelista kohalikel poollooduslikel kooslustel vabalt kasvanud lammaste ja veiste liha. Nemad hooldavad liigirikkaid niite ning hoiavad väikeste veesilmade kaldad võsavabad.
Kasvata kodumaiste niiduliikidega lillemuru, lase taimede seemnetel valmida.
Ära vii tiiki röövkalu, kelle kõhutäiteks sobivad kullesed ja noored vesilikud.

Vaata videot Karula rahvuspargi kohta SIIT
.

#hoiamidaarmastad #kaitsealad #looduskaitse110