2021. aastal tähistas Lüllemäe raamatukogu 110 aastapäeva.

Esimesed raamatukogud olid Eestis olemas juba 16. sajandil. Need olid kloostri ja kiriku raamatukogud, mida kasutasid mungad ja nunnad. Eestikeelse kirjanduse ühiskasutus sai alguse 18 sajandi vennastekoguduste palvemajades. Seal ringles nii käsikirjalisi kui ka trükitud raamatuid.

Avalikud eestikeelse kirjandusega raamatukogud tekkisid 19 sajandil. Eesti raamatukogude ajalugu on seotud kõige tihedamalt kooliga. Raamatukapp klassinurgas – selline oli algus.

Esimene rahva asutatud raamatukogu avati 1860. aastal Viljandimaal Tarvastus. Sellega oli algust tehtud avalike raamatukogude traditsioonile Eestimaal.

Karula rahvaraamatukogude asutamisaastaks võib lugeda 1911-ndat aastat. Nende järglaseks on tänapäeval Lüllemäe raamatukogu.

Karula Rahvaraamatukogu asutajaks oli Friedrich Krillo, kes oli pärit Võrumaalt.

25. veebruaril 1911. aastal kinnitati Karula Rahvaraamatukogu nn. põhjuskiri. Seltsil oli teravaks probleemiks ruumipuudus. Tegutseti kirikumõisa rehes ja vallamaja pööninguruumides.

Ajaleht „Olevik“ kirjutab 1914.a. Karula rahvaraamatukogust järgmiselt:

/Karula rahvaraamatukogu selts vaatas 25. märtsil oma kolmeaastase tegevuse pääle tagasi. Vaimustusega on ta asutatud ärksamate kihutusel. Osavõtmine on aga leige olnud ja liikmete arv vägise vähenema kippunud. Seltsi sihid ja aated on hääd ka tööd on tehtud, pidusid ja kõnesid peetud. Suuremaks takistuseks seltsi tegevuse laiendamisele on kokkutulemise koha puudus. On karulased sellega pidanud leppima, kui mõisa ehk vallamaja pööninguruumid endid pidude toimepanemiseks on avanud. Tarvidus aga ajakohase seltsisaali järele on otse kisendav. Aeg ammu käes tahmasest rehest välja pugeda. Raamatukogu seltsi õladel mitte kerge ülesanne – karulaste tuimust piitsutada ja osavõtmisele hariduslistest ettevõtetest võrgutada. Raamatukogu selts katsugu Karula meestele näidata, et peale “kõrtsi dividentide” ja “eestseisuste liitude” veel midagi paremat olemas on. Loodame, et selts sellele ülesandele asub ja oma paremat tahtmist selleks tarvitamast ei väsi. Jõudu tööle.

Eestseisusse valiti jõudusi juurde hra Dr.K.Sulg, hra prov. A.Kukk ja pr. M.Kukk. Lõpuks leiti soovitavaks raamatukogu seltsi hariduse seltsiks ümber muuta ja sammusid astuda avaliku lugemistoa avamiseks. Rahvamaja ehitamise küsimuses arvati kohaseks teiste kohaliste seltside eestseisustega ühisele nõupidamisele kokku tulla ja neile sellekohane üleskutse saata./

1921. aastal loodigi Karulas Haridusselts “Ärka”. Asutajaliikmeteks tuntud seltsitegelased Jaan Kompus, Peeter Viilup ja Moorits Riiga. Liikmeid oli 23, liikmemaks aastas 25 senti. Põhikiri saadi Eesti Haridusliidult. Seltsi korraldatud pidudest ja annetustest soetati 610 köitega raamatukogu. Raamatuid laenutati tasu eest – üks köide 3 penni. Tunnustavalt tuleb mainida Eesti riigi toetavat suhtumist – igal aastal eraldati riigi eelarvest raamatukogudele fondide täiendamiseks raha. 1926. aastal eraldati Karula Haridusseltsile „Ärka“ 3000 marka, 1927. aastal 300 marka. 1928. aastal 1800 marka. Raamatukogudele eraldati peale rahalise toetuse ka raamatuid.

1927. aastal oli “Ärka “ Rahvaraamatukogus umbes 800 raamatut. Laenutus oli jätkuvalt tasuline.

Seltsil laulukoori ja orkestrit ei olnud, küll aga tegutses näitering.

“Ärka “ selts tegutses aktiivselt senini, kuni loodi laulukoor ja orkester. Järgnes langusperiood.

Pole teada täpselt, mis olid objektiivsed põhjused, kuid 1931. aastal Karula Vallavolikogu otsusega “Ärka” Rahvaraamatukogu likvideeriti. Ajaleht “Lõuna-Eesti” 1931. aastal mainib seda järgnevalt: /“Ärka” omaaegne küllalt elujõuline organisatsioon, kes kaunis koguka raamatukogu soetas, on väga loiuks jäänud ja ei avalda pea üldse elumärke. Vallavolikogu otsustas, et “Ärka” raamatukogu tuleb likvideerida. Raamatud antakse üle Tuletõrje Seltsile, kelle raamatukogu Lüllemäel asub. Maavalitsus kinnitas vallavalitsuse otsuse. Ka kohapääl ei ole raamatukogu asjus nurinat kuulda./

Kava kohaselt jääb Karulasse kolm raamatukogu: Iigastesse Haridusseltsi “Valgus” oma, teine Pikkjärvele ja kolmas Lüllemäele Tuletõrje Seltsi raamatukogu.

Ajaloolisel 1940. aastal seltsid likvideeriti s.h. ka Lüllemäel asunud Tuletõrje Seltsi raamatukogu. Kuhu jäid raamatud ei ole teada.

Nõukogude võim allutas raamatukogud uutele seadustele. Raamatukogud võeti riiklikku bilanssi ja määrati kindlaks palgalised töötajad. Lüllemäe rahvaraamatukogu alustas tööd 15. detsembril 1944. aastal. Kes oli esimene raamatukoguhoidja ei ole teada. Kuhu jäid Karula raamatukogudes olevad raamatud, ei ole teada.

1941. aastal alanud sõda käis laastavalt üle raamatukogude. Oli nii materiaalset kui ka vaimset kaotust, hukkus töötajaid.

1944. aasta sügisel vaibus sõjamöll, üks okupatsioon asendus teisega. Paljud raamatukogud olid hävinud ning kirjandus suures osas laiali kantud.

Neljakümnendate aastate raamatukogud olid armetud. Asusid tihti koos teiste asutustega. Näiteks asus Pikkjärve raamatukogu, (raamatukoguhoidjaks L. Anton) Karula-Vissi kiriklas, Lüllemäe raamatukogu (raamatukoguhoidjaks M. Tamm) ühes ruumis Lüllemäe külanõukoguga, Raamatukogude olukord oli vilets. Tihti puudus talvel küte või olid ahjud lagunenud. Ühele küttekoldele oli määratud 10 m3 puid. Puid pidi töötaja ise metskonnast muretsema ja üles töötama. Pimedal ajal oli tavaliselt valguse allikaks petrooleumilamp. Ka petrooleumi anti jao kaupa. Ühele lambile oli määratud ca 20 kg petrooleumi. Raamatukogudel oli enamasti üks lamp. Ebakindel oli ka raamatukogutöötajate endi olukord. Inimesed ei teadnud, kus on nende koht ja mis saab elus edasi. Sõjajärgne kaader vahetus väga kiiresti. Ka Lüllemäe raamatukogu kaader vahetus peaaegu igal aasta.

Selle aja raamatukoguhoidjad olid enamasti noored inimesed, noored neiud. Noored läksid aga uue vooluga paremini kaasa. Neil oli energiat, pealehakkamist ja tegutsemistahet. Tihti mässiti raamatud ajalehepaberisse ning mindi küla peale laenutama ja selgitustööd tegema. Kuna raamatukogud asusid enamasti külanõukogude läheduses, siis olid nad ka jooksupoisid, kes alati lähedal ja kättesaadavad. Raamatukogudel oli pidev parteikontroll. Partorg ja miilits käisid ringi ning uurisid rahva meelsust ja kultuuritöötajate tõekspidamisi. Vaadati, kas poliitiline agitatsioon, nõukogude kirjanduse propaganda on poliitiliselt kõrgel tasemel ja vastavad loosungid, plakatid üles pandud. Kõik 40-ndate aastate ümberkorraldused jäid kehtima kogu nõukogude võimu perioodiks.

Salme Leht (Liivatalu) meenutab:

/Töötasin Lüllemäe raamatukogus aastatel 1950 – 1955. Tookord asus raamatukogu vanas raamatukogu ruumis koos külanõukoguga, vaheseinaks vana tsaariaegne dokumendikapp. Fond oli tookord muidugi palju väiksem kui praegu, kuskil 2000 eksemplari ringis, täpselt ei mäleta. Uute raamatutega varustas Tallinna Bibkollektor. Töö raamatukogus oli hoopiski teistsugune, kui praegu, oli tihedalt seotud igasuguse agitatsioonitööga. Tööaeg oli jagatud nii, et 3 päeva nädalas olin kohapeal ja 3 päeva kolhoosides agitaatoriks. Kui põllutööd kolhoosides ei edenenud, siis oli kindlasti süüdi raamatukogu juhataja, kes ei olnud piisavalt agitatsioonitööd teinud ja inimesi tööle innustanud. Tuli olla ka rahva- ja loomaloendajaks, ning agitaator valimiste ajal. Isegi kaupluste inventuuridest tuli külanõukogu esindajana osa võtta./

1956. aastal asus tööle Lüllemäe raamatukogu juhatajaks Etna Ansi (Arbeiter). Ta meenutab oma töökohta järgmiselt:

/Lüllemäel oli ka väga kitsas ruum. Oli 2 kappi, mõned riiulid, töölaud ja mõned toolid.

See oli hea, et oli suur eesruum vaba. Seda sai kasutada ürituste tegemiseks. Esialgu ei tulnud ürituste tegemistest midagi välja. Ei tundnud inimesi ja töö rahvamajas käis täiel rindel. Raamatukogu ürituste jaoks ei olnudki publikut. /

Etna Ansi töötas Lüllemäe raamatukogu juhatajana kuni 2009. aastani s.o. üle viiekümne aasta.

Mõned tähtsamad daatumid Lüllemäe raamatukogu ajaloos:

• 1944. aasta raamatukogu asus Lepasaare talus Lüllemäel.
• ‘1946. aasta raamatukogu asukohaks sai vana kõrtsihoone Lüllemäel.
• 1992. aastal seoses Karula valla taastamisega sai Lüllemäe raamatukogu Karula valla allasutuseks.
• 1996. aastal sai Lüllemäe raamatukogu uued ruumid, ühe kolmetoalise korteri valminud kortermajas Lüllemäel.
• 2002. aastal sai raamatukogu interneti ühenduse.
• 2004. aastal sai raamatukogu ka lugejate jaoks arvuti. Lugejaid on 347, külastusi 7541 ja laenutusi 10598
• 2008. aastal andis Eesti Kultuurkapitali Valgamaa Ekspertgrupp Etna Ansile elutöö preemia.
• 2009. aasta Lüllemäe raamatukogus toimus põlvkondade vahetus. Pensionile siirdus kauaaegne juhataja Etna Ansi ja uueks juhatajaks sai noor ja energiline Triinu Rätsepp (Raam).
• 2018. aasta Lüllemäe raamatukogu sai uued suured kaasaegsed ruumid remonditud Karula teeninduskeskuse hoones. Sai ka täiesti uue vajaliku mööbli.
• 2021. aasta Triinu Rätsepp lahkus Lüllemäe raamatukogu juhataja ametikohalt ja uueks juhatajaks sai Janika Jurs.