Ajast, kui Valgamaal Hummulis leitud surnud metsseal diagnoositi sigade Aafrika katk, on möödunud juba üle kaheksa kuu. Metsas taud levib, katkukoldeid on leitud Valgamaa, Viljandimaa, Ida-Virumaa, Võrumaa ja Tartumaa metsadest. 15. mai seisuga on Eestis diagnoositud sigade Aafrika katk 198 metsseal, neist 44 Valgamaal. Meie kõigi ühiste pingutuste tulemusena oleme suutnud seni oma seafarme kaitsta ja taud on jäänud metsa. Saabunud kevad ja lähenev suvi aga suurendavad seakatku leviku riski. Inimesed liiguvad rohkem looduses, metssead tulevad metsast välja ja otsivad toitu vilja- ja kartulipõldudelt. Kõik see suurendab ohtu tuua haigust metsast kodusea farmi. Katkuohu ennetamiseks ja farmide kaitseks on seapidajad rakendanud mitmeid abinõusid – sigu peetakse suletud ruumis, farmi sissepääsu ette on paigaldatud desovann, enne lauta sisenemist vahetatakse riideid ja jalanõusid, sigade kokkupuude metssigadega on välistatud. Rangemad nõuded farmide kaitseks Alates 1. maist 2015 jõustus põllumajandusministri 23. novembri 2004. a määruse nr 179 „Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskiri” muudatus, kus on täpsustatud seakatku ohu korral rakendatavaid ohutusmeetmeid, mille täitmine aitab vähendada riske taudi levikuks farmi. Lisandunud on uued nõuded:
- toidujäätmete, ka isiklikust majapidamisest pärit, söötmine sigadele on keelatud;
- oma tarbeks sigade tapmine peab toimuma veterinaararsti kontrolli all;
- ärilisel eesmärgil sigu pidav loomapidaja peab koostama bioohutuskava.
Toidujäätmete söötmine on keelatud Toidujäätmete söötmisega koduloomale võivad levida paljud nakkushaigused. Sigade katk inimest ei nakata, kuid nakatunud sealihaga võime taudi levitada. Veterinaarkontroll sigade tapmise üle Valga maakond asub katku riskipiirkonnas (leiud metssigadel) ja sellest tulenevalt on kõigil seakasvatajatel, kes peavad sigu oma tarbeks, kohustus teavitada Veterinaar- ja Toiduametit sea tapmisest 48 tundi ette, et volitatud veterinaararst saaks eluslooma ja lihakeha üle vaadata ning vajadusel võtta proovid. Kui katkule viitavaid muutusi ei esine, väljastab volitatud arst sellekohase veterinaartõendi. Oma tarbeks tapetavate sigade üle tehtav veterinaarkontroll on loomapidajale tasuta. Ettevõtete liigitamine Sigade Aafrika katku ohu tõttu liigitatakse seakasvatusega tegelevad ettevõtted vastavalt nende tegevusele kolme kategooriasse:
- Isiklikuks otstarbeks sigu pidav ettevõte, kus sigu kasvatatakse üksnes oma tarbeks.
- Ärilisel eesmärgil sigu pidav ettevõte, kus sigade pidamise eesmärgiks on nende turustamine kas nende edasise kasvatamise (põrsaste müük) või tapmise eesmärgil (tapasigade müük). Ärilisel eesmärgil tegutsevate ettevõtete hulka loetakse ka need loomapidajad, kelle loomade hulgas on vähemalt üks kult või emis.
- Sigu välistingimustes pidav ettevõte, kus sigu peetakse välitingimustes.
Bioohutuskava Sigade katku ohu korral (üle Eesti) on kõigil seakasvatusettevõtetel, kes peavad sigu ärilisel eesmärgil kohustus koostada farmis rakendatavate bioohutusmeetmete kohta bioohutuskava. Tuleb näidata tegevused, mida loomaomanik teeb, et kaitsta oma sigu nakkuse eest. Piisab sellest kui lühidalt panna kirja, kus sigu peetakse (suletud ruumis), kuidas sisenevad inimesed farmi (desobarjäär, riiete ja jalanõude vahetamine), kust saadakse ja kuidas liigub farmis sööt, kuidas toimub sõnniku eemaldamine, mida kasutatakse allapanuks, kas tehakse ka näriliste ja putukatõrjet, kuidas ja millal tehakse ruumide puhastust ja desinfektsiooni, kuidas toimub loomade müük ja uute loomade sissetoomine, kuidas kõrvaldatakse hukkunud sigade korjused. Bioohutuskava peavad koostama ka loomapidajad, kes peavad sigu välitingimustes. Bioohutuskava on järelevalveametnikul õigus ametlike kontrollide tegemise käigus loomapidajalt küsida, eraldi seda Veterinaar- ja Toiduametile esitama ei pea. Sigade välitingimustes pidamise lubamine Seoses sigade Aafrika katku ohuga on sigade pidamine välitingimustes keelatud (alates 25.07.2014). Erandina võib Veterinaar- ja Toiduamet väljastada selleks loa juhtudel, kui loomapidaja peab sigu, kellede pidamine sisetingimustes liigilistest või tõulistest iseärasustest tingituna ei ole võimalik (metssead, villasead). Eeltingimuseks on, et loomapidaja on rakendanud kõiki bioohutusmeetmeid ja abinõusid tõkestamaks taudi levikut ja loomade pidamiseks kasutataval alal on topeltpiire, mis välistab peetavate sigade kokkupuutevõimaluse metssigadega. Sigade välitingimustes pidamise loa saamiseks peab loomapidaja esitama VTA kohalikule asutusele taotluse. Ettevõttes teostatakse ametlik kontroll, mille käigus hinnatakse rakendatavate meetmete vastavust määruses sätestatud bioohutusnõuetele ja tehakse otsus loa väljastamiseks või väljastamisest keeldumiseks. Alates 1. maist rakendunud täiendavad nõuded on kehtestatud seakatku tõhusama ennetamise nimel ja meie seafarmide kaitseks ning on kohustuslikud täitmiseks kõigile seakasvatajatele.