2019. aasta juunikuus toimus veebi teel suur rahvaküsitlus, kus Kotuse piirkonna (Taheva, Karula, Mõniste ja Ähijärve piirkond) elanikud ja sõbrad avaldasid oma arvamust, et mis oleksid just need vaatamisväärsused, külastuspaigad ja põnevad sündmused, mida peaksid piirkonda külstavad inimesed kindlasti nägema ja kogema.

12. Eestimaa lõunatipp

Asukoht

Karisöödi küla, Rõuge vald, Võrumaa

Kirjeldus

Eesti Vabariigi kõige lõunapoolseim punkt, Eestimaa Lõunatipp, asub Peetri jõe kaldal. Lõunatipp on hea peatumispaik nii RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateelisele kui ka kohalikule looduse õpperajal liikujale. Juhul kui kaasavõetud telk hakkab lekkima, siis tõhusamat peavarju pakub metsaonn. Lõunatipus ootab Sind Peetri jõe kaldal mõnus RMK lõkkekoht, kuhu lähistele mahub 2 telki, kus olemas on grillrestiga lõkkekoht, puude varjualune, laud-pingid, käimla ja metsaonn. Metsaonnis puudub koldekoht.

Tutvu lõkkekohaga ka lähemalt siit: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/lounatipu-lokkekoht

Huvitav teada

Eesti lõunatipus jalga maha panna ei saagi, sest geograafiliselt täpne Eesti Vabariigi lõunatipp asub maismaal tähistatud kohast viis sammu eemal, otse keset Peetri jõge.

Kõige lihtsam on Lõunatippu pääseda, kui esmalt võtta siht Naha talule, mille lähistelt, suure tamme alt algab 4,8 km pikkune Eestimaa Lõunatipu õpperada. Lõunatipp jääb ise mööda matkarada minnes Naha talust 2 km kagusele (57°30′ N, 26°37′ E). Varem kuulus talu Naha küla koosseisu, kuid seda küla enam ei ole.

Kasutatud allikad

11. Taheva, Karula, Mõniste ja Ähijärve piirkonna RMK ratta- õppe- ja matkarajad

Kirjeldus

Taheva, Karula, Mõniste ja Ähijärve piirkonnas on arvukalt õppe ja matkaradasid. Nende pikkus varieerub paarist kilomeetrist kuni 100 ja pluss kilomeetrini. Need kulgevad imeliste männimetsade, maalilisete kuplite, käänuliste jõgede, privaatsete metsajärvede, armsate külade ning kuldsete põldude vahel ja lähistel. Toome Sulle välja loeteluna 17 ratta-, õppe- ja matkarada. Suur aitäh RMK-le ja Rohelised Rööpad meeskonnael, kes need imelised rajad meie piirkonda on loonud!

  1. Valga/Valka-Ape Rohelised Rööpad (~55km), vaata lähemalt: https://www.greenrailways.eu/copy-of-valka-valga-ape
  2. Taheva rattarada (21 km),vaata lähemalt: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/1436
  3. Karula rattarada (50 km), vaata lähemalt: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/1438
  4. Mõniste rattarada (55 km), vaata lähemalt: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/1440
  5. Koiva pärandkultuuri jalgrattarada (18 km), vaata lähemalt: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/11153
  6. Eesti-Läti pärandkultuuri ühisrada (60 km), vaata lähemalt: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/11154
  7. Koiva pärandkultuuri jalgrada (2 km), vaata lähemalt: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/11152
  8. Rebasä maastikurada (7 km), vaata lähemalt: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/karula-rahvuspark/1308
  9. RMK matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve (Pähni-Ähijärve lõik – 103 km), vaata lähemalt: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/rmk-matkatee-pahni-ahij
  10. Karula lühike jalgrattarada (15 km), vaata lähemalt: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/karula-rahvuspark/1313
  11. Karula pikk jalgrattarada (38 km), vaata lähemalt: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/karula-rahvuspark/1312
  12. Karula pikk jalgsimatkarada (36 km), vaata lähemalt: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/karula-rahvuspark/1311
  13. Ähijärve teerada (4 km), vaata lähemalt: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/karula-rahvuspark/1307
  14. Laste loodusrada-mänguväljak (0,5 km), vaata lähemalt: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/karula-rahvuspark/1310
  15. Peräjärve metsarada (4 km), vaata lähemalt: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/karula-rahvuspark/1302
  16. Mõisamõtsa loodusrada (5 km), vaata lähemalt: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/1431
  17. Eestimaa lõunatipu looduse õpperada (4,8 km), vaata lähemalt: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/lounatipu-lokkekoht Kahjuks hetkel pole internetis üleval täpsemat infot õpperaja kohta. Lisasime õpperajal paikneva lõkkekoha lingi.

Kasutatud allikad

10. Ähijärv

Kirjeldus

Ähijärv on üks Karula rahvuspargi ja piirkonna tähtsamaid järvi, mis asub Lüllemäelt 7 km kagu pool Karula kuplistiku ja Hargla nõo piirialal. Ligikaudu 3 km pikkuse lookleva kaldajoonega Ähijärv on tüüpiline rohketoiteline järv, mille liivastel kallastel on mitmeid lõkke- ja supluskohti. Järv on küll suur, ~176 ha, kuid võrdlemisi madal: suurim sügavus on 5,5 m, keskmine sügavus 3,8 m.

Kallastel leidub ilusaid kõrgendikke – idas Suurmägi, läänes Tammemägi, lõuna pool aga algavad metsased liivikud. Peamiselt kirdes ja idas on põllumaad, mujal valdavalt metsa- ja heinamaad. Ähijärv on tugevasti liigestatud kaldajoonega põhja-lõuna suunas piklik veekogu, mille ilu suurendavad kolm poolsaart (läänes Pedas- ja Sarvesaar, idas põllustatud poolsaar), mitu lahte (Külmlätte kolk loodes, Kogrejärve kolk läänes, Sitiksaare laht lõunas) ja kõrgema veetaseme puhul kolm saarekest (lõunas Sitiksaar, idas Linnu- ehk Pikakolga saar ja pisike Paju- ehk Roosaar). Madala veetaseme korral säilib Sitiksaar, teised liituvad kaldaga.

Ähijärve on peetud pühaks järveks, millega on seotud hulga legende ja pärimusi. Huvitavad on järve põhjas asuvad mäed, mis järve keskelgi pea veepinnani küündivad ja madalama veetasemega saarekesteks muutuvad.

Ähijärve elustik on liigirikas, ainuüksi vetikaliike on leitud üle 100. Tegu on hea kalajärvega – lisaks tavapärastele siseveekaladele elavad siin angerjas ja koha. Varemalt oli järves ka palju vähki. Järv on ka väga hea kalajärv, kus leidub latikat, ahvenat, koha ja haugi. On ka särge, kiiska, roosärge, kokre, linaskit, lutsu, hinku ja angerjat.

Kasutatud allikad

9. Käänuline Mustjõgi

Foto: Arvo Meeks

Foto: Arvo Meeks

Kirjeldus

Mustjõgi asub Lõuna-Eestis ja voolab Võrumaal ning Valgamaal ja suubub Eesti-Läti piiri veerel Koiva jõkke. Tegu on Koiva jõe Eesti poolse suurima lisajõega. Pikkust on jõel 84km ja valgala 1820km2, millest osa paikneb Lätis. Jõel on palju lisajõgesid, suurematest Vaidva, Peetri. Mustjõe langus on vaid 29,7 meetrit ehk 0,35 meetrit kilomeetri kohta, ent veerohkus muudab tema voolu alamjooksul päris kiireks. Peale Koivaga ühinemist, muutub käänuline ja kiirema vooluga jõgi äkki ~40 meetri laiuseks rahulikuks ja iidseks Koivaks nagu noorest rahutust poisist oleks saanud äkitsi rahulik iidne ja soliidne vanem mees.

Mustjõe kalastik on liigirikas. Järjekindel õngitseja võib nelja erineva aastaaja jooksul tabada jõest enamiku Eestist levivatest magevee ja siirdekaladest, kus juures Mustjõe suudme kaugus merest on ~250km.

Mustjõgi ja Koiva käivad käsikäes ning on Eestis populaarsuselt teisel kohal kanuumatkajate seas. Käänuline Mustjõgi ja iidne Koiva paeluvad looduses viibijaid oma kõrgemate liivakallaste ja paljanditega, imeliste männimetsade ja puisniitudega ning müstilise rahuga, mida pakub ümbritsev loodus. Looduse nautijatel soovitame külastada Mustjõe kaldale jäävat Hargla külas asuvat Valgemäge ning mõned kilomeetrid eemal, Tsirgumäe külas asuvat Tellingumäge koos oma vaatetorniga, kus saab väga hea ülevaate käänulisest Mustjõest.

Mustjõe ja Koiva üheks suurimaks vaatamisväärsuseks võib pidada viiendat aastaaega – suurvett, mis kevadel pärast lumesulamist või eriti vihmasel sügisel muudab paarikümne meetri laiuse jõe kohati lausa mitme kilomeetri laiuseks.

Mustjõe suurvee vidoe septembrist 2017: https://www.youtube.com/watch?v=nSo3oZPRAOU

Kasutatud allikad

8. Karula rahvuspark ja Karula rahvuspargi külastuskeskus

Foto: Janno Loide

Kirjeldus

Karula kõrgustikul, Valga- ja Võrumaa piiril, asub Eesti rahvusparkidest kõige väiksem ja künklikum – Karula rahvuspark (123 km²). Rahvuspark asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Loodus on siin mitmepalgeline. Karula kõrgustiku ainulaadne ja kaunis pinnamood on kujunenud mandrijää tegevuse tagajärjel üle 10 000 aasta tagasi. Põhja-Karulas domineerivad pärandkultuurmaastikud, mis on tekkinud aastatuhandeid kestnud inimtegevuse mõjul. Hajali paiknevad talud vahelduvad põllusiilude, heinamaade, metsatukkade ja järvedega. Põhiline osa asustusest on koondunud just sinna. Lõuna-Karulas seevastu laiuvad metsamassiivid koos nende vahele mahtunud väikeste rabade ja soodega. Siin Kagu-Eesti suurim metsamassiiv, mis ulatub kaugelt üle rahvuspargi piiride. Mets katab üle 70% rahvuspargi pindalast.

Mandrijää taandumisel tekkis Karula kuplistiku alale hulgaliselt järvi – 40 neist jääb rahvuspargi alale. Suurim siinsetest järvedest on sopilise kaldajoonega Ähijärv (176 ha), mille kaldal asub ka Karula rahvuspargi külastuskeskus, sügavaim on aga Savijärv (18 m). Rahvuspargis asub ka Karula kõrgustiku kõrgeim tipp – Rebasejärve Tornimägi (137 m üle merepinna).

Karula rahvuspargi eesmärgiks on säilitada Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste kuppelmaastike loodust, kaitsealuseid liike ja kultuuripärandit.

Kaart

Kaardi rahvuspargist leiab SIIT

Külastuskeskus

Külastuskeskus asub Karula rahvuspargi südames, ümbritsetuna kaunite kuplite, müstiliste metsade ja lummavate vaadetega Ähijärvele. Asudes Valga- ja Võrumaa piiril, eemal suurtest maanteedest, peab siia eraldi tulema: kas autoga või bussiga, aga võib-olla hoopis jalgsi või jalgrattal mööda RMK Peraküla – Aegviidu- Ähijärve matkateed. Kuid see tulek on ettevõtmist väärt! Väsinud matkaja saab korraks jalgu puhata, vihma eest varju tulla, vaadata rahvusparki tutvustavat filmi ja tutvuda püsiekspositsiooniga. Kel aga soov võtta ette väiksem jalutuskäik või minna matkama, siis külastuskeskuse lähedalt saavad alguse mitmed matkarajad. Keskuse vahetus läheduses Ähijärve ääres on lõkkekoht ja telkimisvõimalus. Ruume saab kasutada seminaride korraldamiseks. Lisaks lummavale loodusele saab külastuskeskuses head nõu piirkonna vaatamisväärsuste, looduses liikumise võimaluste ning majutus- ja söögikohtade kohta. Keskuses on saadaval meened, infovoldikud ja matkateede kaardid. Gruppidele koostame soovi korral erinevaid programme, kuhu on võimalik kaasata ka kohalikke talusid.

Kasutatud allikad

• Loodusegakoos.ee – https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/karula-rahvuspark
• Wikipedia – https://et.wikipedia.org/wiki/Karula_rahvuspark
• Kaitsealad.ee – https://www.kaitsealad.ee/est/karula-rahvuspark

7. Alaveski loomapark

Foto: Alaveski loomapark

Asukoht

Saru küla, Rõuge vald, Võrumaa

Kirjeldus

MTÜ Alaveski loomapark loodi eraalgatusel 2007. aastal eesmärgiga tutvustada rahvale võimalikult looduslähedastes tingimustes meie metsade loomi-linde. Loomapark on püüdnud kaasa aidata ka ulukite rehabilitatsioonile. Antud momendil on loomapargis esindatud 24 liigi esindajad. Loomapargis ootavad Sind: karud, põdrad, metskits, kodukitsed, kivinugis, metsnugis, tuhkur, ilves, mink, küülikud, ümisejad, rebased, kährik, paabulinnud, kodukanad, pärlkanad, jahifaasanid, kuldfaasanid, teemantfaasanid, sidrunfaasanid, kodukakk, hiireviu, väike-konnakotkas ja hirved.

Loomapargi alguseks saab lugeda eelmise aastasaja lõpul katsetatud metsseakasvatust. Järgmiseks sammuks oli Elistvere loomapargist ilveste saabumine, kes sai vahetatud Alaveski metsseapõrsaste vastu. Loomapark võttis vastu kaks emailvest, Soomest tuli isailves ja siis leiti Väike-Maarja lähistelt väikene Mõmsik (esimene karu), kelle keskkonnaametnik suunas meile. Nii loomapark vaikselt alguse saigi.

Hinnakiri

  • Täiskasvanu – 4€,
  • Õpilane, üliõpilane ja pensionäär – 3€
  • Lasteaia laps 2€
  • Alla 3-aastased – Tasuta
  • Gruppidele – kokkuleppehind.

Kontakt

Enne külastamist palume ette helistada:
Ele Kõiv – 5661 0355
Rein Kõiv – 504 6926 või alaveski@hot.ee

Alaveski loomapargi tegemistel saad silma peal hoida ka nende Facebook´i lehe kaudu, mille leiad SIIT

6. Viies aastaaeg Mustjõel ja Koival

Sügisene suurvesi Mustjõel – 23.09.2017

Kirjeldus

Lõuna-Eestis Kotuse piirkonna Koikküla-Taheva-Hargla-Saru-Mõniste lõigul võib kohata soodsal aastal lausa kahel korral maagilist viiendat aastaaega. Tavapäraselt esineb see peale lume sulamist varakevadel, kuid samuti võib seda kohata ka vihmarohketel sügistel. Suurvesi muudab käänulise Mustjõe ja iidse umbes 40 meetrise laiuse Koiva kohati mitme kilomeetri laiuseks vetemaaks. Vesi ujutab üle läheduses olevad luhad, täidab endised jõesängid ja soodid ning võimaldab harrastada slaalomi sõitmist kanuuga puude ja põõsaste vahel. Et saada parimat ülevaadet suurveest, siis soovitame ette võtta sel ajal kas kanuumatkad sõpruskonnaga või külastada Mustjõe äärde jäävat Tellingumäe vaatetorni. Sealt avanev vaade annab parima ülevaate vee väest, võimust ja üleujutuse suurusest.

5. Mõniste talurahvamuuseum

Foto: Mõniste Talurahvamuuseum

Asukoht

Kuutsi küla, Rõuge vald, Võrumaa 66018

Kirjeldus

Mõniste Talurahvamuuseum on vanim vabaõhumuuseum Eestis!

Külastajat ootab ees Lõuna-Eesti talu läbi sajandite:

  • Mõniste üldajalugu kiviajast tänapäevani;
  • 19. sajandi taluhooned ja hoonesisustus;
  • 20. sajandi alguse taluhooned ja hoonesisustus;
  • Talu põllutööriistad, hobuseriistad, sepatööriistad, tarbevahendid, talutekstiilid;
  • 1930-date aastate talurahvakauplus.

Lahtiolekuajad

Suvehooajal 1. mai – 30. september iga päev 10.00 – 17.00 (suletud riiklikel pühadel)
Talvehooajal 1. oktoober – 30. aprill E-R 10.00-14.00 (suletud riiklikel pühadel)

Hinnakiri

Õpilased Üliõpilased ja pensionärid Täiskasvanud Perepilet (kuni 2 täiskasvanut koos alaealiste lastega)
Muuseumi külastus 2,00 2,00 4,00 10,00
Näituse külastus 1,00 1,00 1,00
Ekskursiooni juhtimine – grupp eesti, läti või vene keeles 10,00 10,00 10,00
Ekskursiooni juhtimine – grupp inglise keeles 15,00 15,00 15,00

Vaata täpsemalt https://monistemuuseum.ee/hinnakiri/

Kontakt

Telefonid: +372 789 0622 / 5622 7650 / 525 7027
E-mail: monistemuuseum@wi.ee

Mõniste Talurahvamuuseumi tegemistel saad silma peal hoida ka nende Facebook´i lehe kaudu, mille leiad SIIT ja nende kodulehe kaudu, mille leiad SIIT

Mõniste Talurahvamuuseumi 30-dat stiilis kauplus

Mõniste Talurahvamuuseumi kujunemise lugu

Mõniste muuseumile pani aluse 1948. aastal Mõniste rahvamaja juhataja Alfred Lepp (pildil). Tema initsiatiivil tuli 22. oktoobril 1948. aastal kokku kodu-uurimisringi asutamise koosolek. Mõniste Kodulooringi peamiseks eesmärgiks oli koguda paikkonnast etnograafilisi ja ajaloolisi esemeid. Mõniste Rahvamajja asutati isetegevuslik koduloomuuseum.

Rahvamajast praegusesse asupaika kolis muuseum 6. veebruaril 1955. aastal. Hooned oli talumeeste poolt ehitatud Mõniste Tarvitajate Ühisuse kaupluseks, kaupluse aidaks ja kuuriks.

1956. aastal osteti muuseumile Jaanuse talust Mehka Kalamehele kuulunud 1879. aastal ehitatud rehielamu, mis ehituslikult sarnanes selleks ajaks hävinenud läheduses asunud Ala talu rehielamule. Ala talu eeskujule tuginedes taastati ka ait, saun ja suveköök-püstkoda.

Muuseumi põhisuuniseks oli anda tõetruu pilt ümbruskonna talurahva elu-olust XIX sajandi II poolel. Suitsutare, ait, saun ja suveköök olid sisustatud ajastule vastavalt- rehetoas püüdsid külastajate pilku mannekeen-eksponaadid Mehka ja Hipp, mille Alfred Lepp ise meisterdas. Neid nimesid on juba vanast ajast peetud kõige tüüpilisemaks mehe- ja naisenimeks Mõnistes.

Muuseumi teistes hoonetes eksponeeriti hobuvahendid, rakmeid, põllutööriistu, talupidamises kasutusel olnud majapidamis- tarbeid- võimasinat, juustupressi, koorelahutajat, rasvamasinat, külaseppade töövahendeid ja seppade valmistatud esemeid.

24. aprillil 1957. aastal sai seni isetegevuslikult tegutsenud muuseum riikliku muuseumi õigused Valga Rajoonidevahelise Koduloomuuseumi filiaalina.

1970.-1980. aastatel oli kauplusehoones- muuseumi peamajas, sisustatud looduse tuba, eksponeeriti münte ja paberrahasid, mõisaajast pärit esemeid ning muusikariistu. Kaupluseruumis oli sisustatud 1930-ndate aastate talutuba.

15. jaanuarist 1961. a. – 1. jaanuarini 2015. a. oli Mõniste muuseum Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi filiaal.

1. jaanuarist 2015. aastal loodi Võru Instituudi koosseisu muuseumiosakond, millesse kuuluvad neli Vana-Võromaal asuvat muuseumi: Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, Mõniste Talurahvamuuseum, Põlva Talurahvamuuseum, Vana-Võromaa Kultuurikoda.

Alates 1. jaanuarist 2015. aastast on Mõniste muuseumi nimi Mõniste Talurahvamuuseum.

2016. aastal taastati endistes kaupluseruumides ekspositsioonina Mõniste Tarvitajate Ühisuse kauplus ja kaupmehe eluruum.

Kasutatud allikad

4. Kanuumatkad Mustjõel ja Koival

Foto: Andrus Jagnitš

Kirjeldus

Koiva ja Mustjõgi on väga olulised veekogud Kotuse piirkonnas. Tegu on iseloomult justkui vanaisa (Koiva) ja noore ringi jooksva lapselapsega (Mustjõgi). Koiva on rahulik, ~40 meetri laiune, lookleb vaikselt kõrgemate liivakallaste, puisniitude ja männimetsade vahel, kuid kui vaja väge näidata, siis suurvee ajal paisub kohati rohkem kui kilomeetri laiuseks. Mustjõgi on see eest käänuline, paarikümne meetri laiune ja kiirema vooluga, aga samuti kulgeb kõrgemate liivakallaste vahel läbi heinamaade ja männimetsade. Aga väenäitamisel on vanaisaga võrdne – paarikümne meetri laiusest jõest saab sadu ja sadu meetreid lai veteväli. Seda just eelkõige kevadiste suurvete ajal, aga ka vihmasemate sügiste korral.

Nende omaduste tõttu on mõlemad jõed väga hinnatud vee peal matkajate seas. Ürgne loodus, käänuline Mustjõgi ja iidne Koiva – need loovad kombinatsiooni millestki kirjeldamatust, mida lihtsalt ise peab kogema.

Kõige populaarsem alustuspunkt matkaks on tavaliselt Hargla küla, kust liigutakse 1-1,5h mööda Mustjõge, tehakse paus Tellingumäel (loe lähemalt punktist nr2) ja nauditakse vaadet Tellingumäe vaatetornist Mustjõele. Pärast pausi liigutakse edasi ning ~20-30 minuti pärast jõutakse Mustjõe ja Koiva ühinemispunkti. Soovitame korra oma kanuu „parkida” kahe jõe ühinemiskohta ja teha väikese katse. Astuda jalaga kord ühte jõkke ja siis teise ning tunnetada, kas kahe jõe veetemperatuur on ikka tunavalt erinev nagu räägitakse? Kumb siis on ikkagi külmem jõgi – kas Mustjõgi või Koiva? Katse lõppedes suundutakse mööda voolu edasi piki laia ja iidset Koivat. Matkajate retk lõppeb enam-jaolt kas „Uno sauna” juures või Kõrgepervel, kus liivane kallas kerkib äkitsi mitme meetri kõrguseks ning kõrgel kaldal ootab hubane lõkkeplats. Antud trassi läbimiseks kulub sõltuvalt veetasemest ja pausi pikkusest Tellingumäel keskmiselt 3-5 tundi.

Antud jõgesid tutvustavad lähemalt ka punktid 6 ja 9 antud TOP12 nimekirjas.

Avastamist

Kotuse piirkonnas pakuvad kanuudega Mustjõe ja Koiva avastamise võimalust:

Punda talu – 5324 4372 või peeplyys@hotmail.com
Sette talu – 520 1233 või settetalu@gmail.com

Kanuumatk sügisesel suurveel Punda taluga

Kanuumatk kevadisel jõel Sette taluga

Soovitused kanuumatkaja isiklikule varustusele

  • Jalanõud. Sobivad vanemad, kinnised või poolkinnised kerged jalanõud. Lahtise kanna- ja varbaosaga jalanõud on vähesobivad, kuna paadist vetteasumisel võib vigastada katmata jalaosa. Jalatsid saavad matka jooksul märjaks ja poriseks. Turvariski tõttu ei soovita kasutada kummikuid. Vette sattumise täituvad need veega ja takistavad ujumist. Jalanõude sisse on soovitav panna paksem sokk, mis hoiaks ka märjana sooja.
  • Peakate. Sobilik on kanda pearätti või lõuapaelaga matkamütsi. Selline peakate kaitseb päikese, vihma ja putukate eest ning tema ärakadumise võimalus on väiksem.
  • Kindad. Soovi korral võiks kasutada õhukesi kindaid. Varakevadistel ja talvistel matkadel on soovitavad neopreenkindad.
  • Pealisriietus. Fliis + vihmakindel jope või vihmakeep.
  • Varuriided märjakssaamise puhuks.
  • Veekindlad kotid dokumentidele, autovõtmetele, videokaamerale, fotoaparaadile, mobiiltelefonile ja varuriietele.
  • Joogivesi ja energiakontsentraadid. Kaasavõtmiseks võib soovitada tavalist pudelivett ning šokolaadi, müslibatoone ja pähkleid. Külma ilma puhul oleks kasu termosetäiest kuumast teest.

Kasutatud allikad

3. Metsavenna talu

Kirjeldus

Poolteist kilomeetrit enne Eesti-Läti piiriületuspunkti asub pisikene Vastse-Roosa küla. Sealsete põldude ja metsade keskel elab vaid 30 kohalikku inimest. Vastse-Roosa külast leiabki Metsavenna Talu, kus on ainulaadne võimalus metsavennaretke käigus peidikust otsida metsavendi, viibida punkris, kuulata tõestisündinud lugusid, laulda koos peremehega metsavennalaule ja süüa metsavenna einet või pidurooga.

Pea 20. aasta jooksul on seda Eestimaa ääreala külastanud ca kümme tuhat huvilist aastas Eestist, Lätist, Soomest, Rootsist, Venemaalt, USAst, Kanadast, Saksamaalt, Inglismaalt, Egiptusest, Itaaliast, Kreekast, Portugalist ja isegi Indiast ning Austraaliast jne.

Talvisel ajal pakub kelgutamisrõõme Metsavenna talu Punkrimägi. Sind ootavad nii snowtube`id kui moodsad KHW kelgud.

Lisaks talverõõmude nautimisele ja metsavendlusega tutvumisele soovitame läbi astuda ka armsast Metsavenna talu poest, kus lisaks kohalikule käsitööle kohe peab endaga kaasa ostma kohaliku meierei imelist sõira, juustu ja toorpiima.

Metsavenna talu lühitutvustus

  • Talu alustas tegevust 19. juunil 1999. aastal. Põhitegevuseks sai tookord metsavenna teema tutvustamine.
  • 2004. aastal kaasajastati köök ja uuendati klientidele väike saal.
  • 2010. aastast on katsetatud ja väikest viisi tehtud juustu, mida on senini müüdud vaid Metsavenna poes.
  • Juustu tegemiseks on kasutatud OÜ Lõunapiima ökopiima.
  • Septembris 2013. aastal alustati peamajale juurdeehitust täiesti uue 60-ne kohalise saali näol. Samaaegselt toimus ka köögilaiendus, mis olulisel määral parandas toitlustamise võimalusi.
  • 2017. aasta suvel alustati kohupiima, sõira tootmist ja müüki väljapoole Metsavenna talu.
  • Põhimootoriks talus on muidugi peremees Meelis Mõttus, kelle peret puudutas otseselt metsavenna teema ja kelle ideede põhjal talus suuresti asju on algatatud.
  • Talus töötavad veel perenaine Marianne ja kokad: Natalie, Siiri ja Kaja.
  • 24. veebruaril 2019. a. toimus uue etapi algus, milleks sai Metsavenna meierei pidulik avamine.
  • Selle käiguga tahetakse anda uus hingamine kogu tegevusele. Meiereis hakatakse tegema juustu, sõira ja kohupiima. Juustuteoga alustati aprillis, mis läks laagerdamisele Itaaliasse.

Teenused

Metsavenna talu teenused leiab koos kirjelduste ja hindadega SIIT

Kontakt

Info ja registreerimine:

E-mail: metsavennainfo@gmail.com

Lisainformatsioon: Marianne Mõttus, perenaine +372 523 0850
Meelis Mõttus, peremees

Postiaadress: Metsavenna talu, Vastse-Roosa küla, Rõuge vald, Võrumaa 66013

Kes olid metsavennad?

Enne ja pärast teist maailmasõda põgenes Eestis võõrvõimu repressioonide eest metsadesse tuhandeid mehi. Põhjusi oli mitmeid – kardeti nõukogude või saksa armeesse mobiliseerimist, jõukamad talunikud pelgasid Siberisse küüditamist; vabatahtlikult või sundkorras saksa sõjaväes teeninud mehed pagesid arreteerimise eest; paljudel metsa põgenenutel säilis mitmeid aastaid lootus Eesti Vabariigi peatseks taastamiseks välisriikide abil.

Kõrgemasse metsa ehitati maa-alused punkrid, kus sai aastaringi elada. Mehi, kes sellise elu olid sunnitud valima nimetati metsavendadeks. Peente okaspuupalkidega vooderdatud punker on kaevatud mäenõlva sisse. Punkrisse on sisse ehitatud magamisnarid ja pisike laud. Mehelikult nappi ja askeetlikku interjööri pääseb redeliga ja nüüd ka juba mäekülje sisse ehitatud käigust ukse kaudu. Just sarnastes punkrites elasid neljakümnendate teises pooles ja viiekümnendate alguses sajad vaprad, kuid samas önnetud mehed oma pealesunnitud hundielu.

Nõukogude repressiooniorganid pidasid metsavendadele halastamatut jahti. Suur osa metsa peitunud meestest tapeti või saadeti pärast tabamist Siberisse. Viimased põhjamaade robinsonid tulid vabatahtlikult metsast välja alles seitsmekümnendate aastate alguses.

Kasutatud allikad

2. Tellingumägi – vaatetorn. lõkkeplats

Kirjeldus

Tellingumägi on mägi Valgamaal, Valga vallas Tsirgumäe külas. Tellingumägi paikneb Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal. Kõrgus merepinnast on eri andmetel 87,5–92,2 meetrit, suhteline kõrgus üle 30 meetri.

Tellingumäel asub RMK laagriplats ja lõkkekoht ning 24 meetri kõrgune puidust vaatetorn, kust avaneb imeline vaade käärulise Mustjõe luhtadele ja Põhja-Lätile. Läheduses ühineb Mustjõgi Koivaga (Gauja), mis on 22 kilomeetri ulatuses Eesti-Läti piirijõeks. Mäe jalamilt algavad mitmed tähistatud jalgrattarajad.

Lõkkekoht on mõnusalt valge ja avar. Siin saab öö mööda saata ka puukuuri katusealusel lavatsil.

Foto: Andrus Jagnitš

Tellingumäe lõkkekoha võimalused

Parkimisvõimalused: parkimine Rattaradade lõkkekohas või Tellingumäe lõkkekohas.

Varustus: lõkkekohas on 1 lahtine lõkkease grillrestiga ja 1 kaetud lõkkease, 2 käimlat, puukuur katusealuse lavatsiga, katusealusega laud, välikäimla.

Telkimisvõimalus: lubatud paigaldada kuni 10 (4-kohalist) telki.

Kattega lõkkekoht: 1 kaetud lõkkease

Lõkkekoht: 1 lahtine lõkkease grillrestiga

Matkavõimalus (lõkkekohast algavad/mööduvad):
• Taheva rattarada (21 km) – https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/1436 ;
• Karula rattarada (50km) – https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/1438 ;
• Mõniste rattarada (55 km) – https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/1440 ;
• Koiva pärandkultuuri jalgrattarada (18 km) – https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/11153 ,
• Koiva pärandkultuuri jalgrada (2 km) – https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/11152 ,
• RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee – https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/rmk-matkatee-pahni-ahij ,
• Eesti-Läti pärandkultuuri ühisrada (60 km) – https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/11154 .

Kasutatud allikad

1. Filmi Vargamäe külastuskeskus

Kirjeldus

Filmi Vargamäe külastuskeskus asub Vastse-Roosa külas, Rõuge vallas, Võrumaal. Siin filmiti 2017. ja 2018. aastal suurfilmi “Tõde ja õigus”. Siinsed hooned ja rajatised ehitati algselt vaid filmi tarbeks, kuid kompleks sai omanäoline ja muutus nii koduseks, et filmitegijad otsustasid selle alles jätta. Nii saigi alguse Filmi Vargamäe külastuskeskus.

Filmi Vargamäe ala suurus on 12 hektarit, millest suure osa moodustavad põllud. Külastuskeskuse keskmes asub Mäe Andrese talu oma nelja hoonega. Selle ümber saab näha teisigi filmist tuttavaid kohti: sauna-vanade elamist, suurt kivi, väljamäe kuuskede raiumise kohta ja muidugi naabrimehe Oru Pearu taluhooneid. Kompleks on unikaalne, sest osa sellest on autentne eesti talumajapidamine ja teine osa kuulub filmimaailma. Avastamisrõõmu jätkub siin kõigile!

Lahtiolekuajad

Filmi Vargamäe külastuskeskus on avatud 26. maist 15. septembrini.

  1. mai – 30. juuni N-P kl 10:00-17:00
  2. juuli – 15. august E-P kl 10:00-17:00
  3. august – 15. september N-P 10:00-17:00

Kontakt ja aadress

Tüviste, Vastse-Roosa küla, Rõuge vald, Võrumaa 66013

Telefon: +372 502 9724

E-post: ingrid@filmivargamae.ee

KESKUSE KÜLASTAMISE VÕIMALUSED

  • Omal käel ringkäik külastuskeskuse alal ja hoonetes keskuse lahtiolekuajal;
  • Ettetellimisel giiditeenus filmi valmimise lugude ja külastuskeskuse rajatiste tutvustamisega (kestvusega 1-1,5 tundi) soovitud ajal, sh väljaspool külastuskeskuse lahtiolekuaega;
  • Ettetellimisel grupikülastus soovitud ajal, sh väljaspool külastuskeskuse lahtiolekuaega (sisaldab keskuse piletit ja ringkäiku külastuskeskuses giidi juhtimisel (kestvusega 1-1,5 tundi);
  • Soovi korral lisatasu eest väike kehakinnitus kohapeal (karask võiga ja taimetee).

MUUD TEENUSED

Pakett “Õhtusöök Filmi Vargamäel” sisaldab giidiga külastust külastuskeskuse alal ning hoonetes kestvusega ca 1,5 tundi ja selle järel Mäe Andrese rehetares kolmekäigulist õhtusööki kvaliteetsest kohalikust toidust (UUS!). Paketti saab tellida korraga vähemalt 4-le kuni 15-le inimesele väljaspool külastuskeskuse lahtiolekuaegasid.

Vaata teenuste hindasid juba lähemalt siit: http://www.filmivargamae.ee/teenused

ÜLEVAADE FILMIST “TÕDE JA ÕIGUS”

Suurfilm “Tõde ja õigus” on Eesti 100. sünnipäevaks valminud mängufilm, mis põhineb A.H. Tammsaare samanimelise romaani esimesel osal. 2 tundi ja 45 minutit pika filmi stsenaariumi autor ja režissöör on Tanel Toom. Filmi kesksetes osades teevad kaasa näitlejad Priit Loog (Andres), Maiken Schmidt (Krõõt), Ester Kuntu (Mari), Priit Võigemast (Pearu), Simeoni Sundja (Juss), Indrek Sammul (sauna-Madis) ja Marika Vaarik (saunatädi). Filmis osales arvukalt näitlejaid – kokku 102 nimelist näitlejat ning lisaks taustanäitlejad.

“Tõde ja õigus” esilinastus 20. veebruaril 2019. Filmivõtted algasid 2017. aastal ja filmimiseks kulus pooleteise aasta vältel 75 võttepäeva. Suur osa stseene filmiti tänase Filmi Vargamäe külastuskeskuse asukohas Vastse-Roosal, kuhu ehitatigi filmi tarbeks nö. filmi-Vargamäe. Võrumaale rajati Vargamäe seetõttu, et režissöör pidas Järvamaal asuva ajaloolise Vargamäe muuseumikompleksi hooneid ja maastikku liiga tänapäevaseks. Lisaks filmiti ka mujal Eestis, näiteks Järva-Madise ja Järva-Peetri kirikutes, Vastseliina kõrtsis ja Esna vanas vallamajas. Oru Pearu maja filmifassaad pärineb Eesti Vabaõhumuuseumist ning kiviaed filmiti üles Läänemaal Nõva külas.

Filmivõteteks rajati talukompleksi hoonete juurde ka vajalikud põllud ja peenramaad. Näitlejad õppisid vanu käsitööoskusi (näiteks ketramist) ja talutööde tegemist. Et filmivõtete asukohas puudub elekter, siis varustati võttekohta generaatorauto abil. Lisaks võteteks kasutatavatele hoonetele rajati filmi-Vargamäele ka muu infrastruktuur (kostüümilaod, toitlustusala, teed, parkla, jne). Linateose eelarve oli 2,5 miljonit eurot.

Kasutatud allikad