Üts hää paik!

Täiskasvanute hambaravihüvitisest Võrumaal

Tänavu 1. juulist kehtib igale ravikindlustusega täiskasvanule aastas vähemalt 30-eurone hambaravihüvitis. Kuna summa ei kandu üle järgmisesse kalendriaastasse, tasub tänavune hüvitis enne aasta lõppu ära kasutada.

Tänaseks on täiskasvanute hambaravihüvitist kasutanud 22 tuhat inimest üle Eesti ligi 900 tuhande euro eest. Hüvitist saab kasutada kokku 138 hambaravikabinetis.

Võru maakonnas saab täiskasvanute hambaravihüvitist 13. septembri seisuga neljas kohas: Võrus L. Kindsigo OÜ ja Õie Hambaravi OÜ, Antsla vallas Heli Põldsepp Hambaravi ja Vastseliina alevikus Vastseliina Hambaravi OÜ.
Võrumaal on täiskasvanute hambaravihüvitist tänaseks kasutanud viissada inimest kokku 20 tuhande euro eest.

Kuidas hüvitist kasutada?
30-eurost hambaravihüvitist saab kasutada ühel hambaarsti külastusel kuni 50% hambaraviarve eest tasumiseks ning teise (vähemalt) poole summast tasub patsient ise.
Rasedad, alla üheaastase lapse emad, osalise või puuduva töövõimega inimesed, üle 63-aastased eakad ning suurenenud hambaravivajadusega inimesed saavad alates 1. juulist hambaravihüvitist 85 eurot aastas ning nemad tasuvad raviarvest alati vähemalt 15% ise.
Hüvitis arvestatakse patsiendi arvelt maha kohe hambaarsti juures makstes ning hiljem ei pea inimene esitama ühtegi dokumenti või avaldust.
Hüvitist saab kasutada ainult nende hambaarstide juures, kes on haigekassa partnerid. Seda, kas arst on sõlminud vastava lepingu, tasub alati aega kinni pannes kliinikult küsida või vaadata haigekassa kodulehelt http://www.haigekassa.ee/hambaravi

Üks hüvitis kehtib ühel kalendriaastal
30 või 85 euro suurust hüvitist saab kasutada kuni kalendriaasta lõpuni ning kasutamata jäänud summa järgmisesse aastasse üle ei kandu.
Kui patsiendil jääb hambaarsti visiidil mingi osa hüvitisest kasutamata (näiteks 10 eurot), saab jääki kasutada järgmisel külastusel sama kalendriaasta sees kuni 31. detsembrini.
Alates jaanuari algusest on kõigil ravikindlustatud täiskasvanutel taas aasta jooksul kasutamiseks vastavalt kas 30 või 85 euro suurune hambaravihüvitis.
Kui patsient saabub hambaarsti juurde, saab ta küsida enne visiiti arstilt või registraatorilt, kui suur on tema hambaravihüvitise jääk.

Ainult esmavajalikele teenustele
Täiskasvanute hambaravihüvitis kehtib ainult esmavajalikele teenustele, mis on kirjas haigekassa tervishoiuteenuste loetelus: hambaarsti vastuvõtt, diagnostika (sh röntgenülesvõtted), ravimi asetamine ja ajutise täidise paigaldamine, püsiva täidise paigaldamine, hamba eemaldamine, mädakolde avamine ja ravimine, juureravi, igemealuse hambakivi kirurgiline eemaldamine ja tuimestus.
Enne visiit tasub alati huvi tunda, milliseid teenuseid hambaarst teile osutab ning kas need kuuluvad hüvitatavate nimekirja või mitte. Nii saab vältida ootamatusi arve tasumisel.
Kuidas arvutatakse hüvitatavat summat aga siis, kui arst osutab nii nimekirja kuuluvaid kui ka mittekuuluvaid teenuseid? Sel juhul arvestatakse hüvitise summa maha ainult nende teenuste eest, mis on kirjas esmavajalike teenuste nimekirjas. Ülejäänud teenuste eest tasub patsient täishinda vastavalt hambaarsti hinnakirjale.
Näiteks, kui hambaarst paigaldas teile ühel vastuvõtul täidise ning valgendas teie hambaid, saab hüvitist kasutada ainult vastuvõtu ja täidise paigaldamise eest. Hammaste valgendamise eest tasute täishinda.
Hambaarst võib patsiendilt küsida ka visiiditasu 5 eurot (v.a lapseootel naistelt).

Mis saab proteesihüvitisest?
Alates 1. juulist kehtib uus täiskasvanu hambaproteesihüvitise määrus. Proteesihüvitist on võimalik kasutada kolme aasta peale summas 260 eurot.
Proteesihüvitisele on õigus ravikindlustusega töövõimetuspensionäridel, vanaduspensionäridel, üle 63aastastel ning osalise või puuduva töövõimega inimestel.
Proteesihüvitise taotlemiseks on kaks võimalust: 1) esitada haigekassale hambaproteeside hüvitise avaldus ja proteesimistööde eest tasumist tõendav dokument või 2) esitada proteesitegijale avaldus, kus taotlete kulude kandmist hüvitise ulatuses otse proteesitegijale.
Kõik proteesihüvitise taotlemiseks vajalikud avaldused leiate haigekassa kodulehelt http://www.haigekassa.ee/ (Avaleht -> Dokumendid ja blanketid) või haigekassa klienditeenindusest.
Pane tähele! Alates 1. jaanuarist 2018 ei pea enam proteesihüvitise saamiseks avaldust tagantjärele esitama, kogu arveldus toimub otse hambaarsti ja haigekassa vahel ehk soodustust arvestatakse raviarvelt maha hambaarsti juures maksmise hetkel.

Rohkem infot hüvitiste ja hambaravipartnerite kohta saab lugeda http://www.haigekassa.ee/hambaravi, küsida haigekassa klienditelefonilt 669 6630 (E-R kell 08.30-16.30) ning klienditeenindustest või saates allkirjastatud avalduse info@haigekassa.ee, samuti riigiportaalist https://www.eesti.ee
Lisaks kaardirakenduse saab täiendavat infot hüvitise kasutamise kohta maakondade ja linnade lõikes siit: http://www.haigekassa.ee/hambaravi#statistika

NÄITED HÜVITISE ARVUTAMISEST

30 euro näide (1)
Kui hambaravi arve on näiteks 50 eurot ja te saite selle eest esmavajalikke teenuseid, mis kuuluvad hüvitatavate teenuste nimekirja, tasute teie 50% raviarvest ehk 25 eurot ja teise 50% hüvitab haigekassa. Kui külastate sama aasta jooksul veel kord hambaarsti, hüvitab haigekassa järgmisest raviarvest veel 5 eurot, kuna teie hüvitise kogusumma on 30 eurot ühes kalendriaastas.

30 euro näide (2)
Kui hambaravi arve on näiteks 85 eurot ja te saite hüvitatavaid teenuseid 40 euro eest ning mittehüvitatavaid teenuseid 45 euro eest, tasute ise 65 eurot (ehk 50% 40 eurost + 45 eurot) ning haigekassa tasub 50% hüvitatavate teenuste summast ehk 20 eurot. Teile jääb samal kalendriaastal kasutamiseks hüvitise jääk 10 eurot.

30 euro näide (3)
Kui hambaravi arve on 70 eurot ja kõik teile osutatud teenused on hüvitatavate teenuste nimekirjas, tasute ise 40 eurot ning haigekassa hüvitab 30 eurot. Pärast visiiti on teil selleks kalendriaastaks hambaravihüvitis kasutatud.

85 euro näide
Kui hambaravi arve on 60 eurot ja saite selle eest esmavajalikke teenuseid, tasute ise 9 eurot ehk 15% ja haigekassa hüvitab 85% ehk 51 eurot. Pärast visiiti on teie hüvitise jääk 34 eurot, mida saate kasutada järgmisel hambaarsti visiidil sama kalendriaasta sees.


Karula Vallavolikogu 04.09.2017 otsusega nr 23 võeti vastu Karula valla Raavitsa küla Tulbi 11 kinnistu (katastritunnus: 28901:005:1120) detailplaneering vastavalt E-Service Projekt OÜ tööle nr 167-2016D. Planeeritava ala suurus on 1 724 m², maakasutuse sihtotstarve on elamumaa. Planeeringu algatamise eesmärgiks on olemasolevale suvila krundile üksikelamu krundi ehitusõiguse määramine ja tehnovarustuse lahendamine. Detailplaneering Karula valla kehtivat üldplaneeringut ei muuda.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub ajavahemikul 25.09–08.10.2017 ja avalik arutelu huviliste olemasolul 11.10.2017 kell 13.00 Karula Vallavalitsuses (Valgamaa Karula vald Lüllemäe küla).

Planeeringu leiad SIIT


Näitus “Karula vald läbi aegade” avatud Karula Naisseltsi majas reedeti ja laupäeviti kell 10.00-14.00.  Muudel aegadel vastavalt kokkuleppele

Tel: 5216386 (Vaike Puudersell, Karula Muinsuskaitse Selts)

Näitust on võimalik külastada kuni 31.oktoobrini 2017

 

Sündmuse Facebook´st leiab SIIT


 


Karula valla Kultuuri- ja Huvialakeskuses alustavad tööd sel hooajal järgmised ringid:

 

Peotants
17.septembril kell 16.00

Loovusring(noorem kooliiga ja lasteaia lapsed)
18. septembril kell 14.20- 15.30

Jooga (noortele vanuses 7-19)
19.septembril kell 14.20

Keraamika (noortele vanuses 11-19.a.)
19.septembril kell 14.20- 15.30

Eakate lauluansambel
21.septembril kell 13.00

Muusikaring (pilliõpe(akordion); laul)
21.septembril kell 14.00

Memmede tantsurühm
21.septembril kell 14.00

Linetants (lastele)
21.septembril kell 17.00

Naisrühm
25.septembril kell 17.30

Segaansambel
25.septembril kell 19.00

Moderntants
7.oktoobril kell 12.00

 

 

Olete oodatud!


MTÜ A. Teppo Lõõtsatalu koostöös Võrumaa Kutsehariduskeskusega korraldab aastail 2017-2019 kaks teppo-tüüpi lõõtspilli valmistajate kursust. Esimesele kursusele, mis algab 2017. aasta oktoobris, võetakse vastu 15 huvilist. Kursusele on oodatud kõik need, kellel on valmisolek ja soov omandada teppo-tüüpi lõõtspilli valmistamise oskused ning teha valmis päris oma lõõtspill.

Teppo-tüüpi lõõtspill on üks kuulsamaid Eesti rahvapille. Pill on nime saanud oma leiutaja, Vanal Võrumaal Põlva kihelkonnas Loosu külas elanud mehe, August Teppo järgi. Teppo-tüüpi lõõtspille hinnati nii minevikus kui ka tänapäeval pilli erilise tämbri, kauni väljanägemise ja pika vastupidavuse poolest. Pill valmis käsitööna ning 2010. aastal kanti teppo-tüüpi lõõtspilli valmistamine ja mängimine Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.

Kursus keskendubki lõõtspilli traditsiooni taaselustamisele Võrumaal. Koolituse koordinaatori Priidu Teppo sõnul on lõõtspillimängu populaarsus viimastel aastatel järsult suurenenud. Uute huviliste pealekasvu piirab aga pillide vähesus ning pillimeistrite pikk ootejärjekord. Et pillide puudust leevendada, alustataksegi koostöös Võrumaa Kutsehariduskeskusega uute meistrite koolitamist ning väljaõpetamist.

“Võrumaa Kutsehariduskeskuse tehnomajas on taolise koolituse läbiviimiseks olemas kõik tingimused,” selgitab kursuse juhendaja, lõõtspillimeister, – õpetaja ja -mängija Heino Tartes. Kursus toimub korra kuus kolmepäevase õppetsüklina, sellele järgneb iseseisev kodune töö. Lisaks Heino Tartesele hakkab kursuslasi kohapeal juhendama puidutöö kutseõpetaja Taavi Pumbo.

Loodame, et kursus aitab kaasa uue pillimeistrite põlvkonna sünnile Võrumaal ja elavdab pillimängu veelgi!

Täpsem info kursuse toimumise kohta Lõõtsatalu kodulehel www.lootsatalu.ee ja Võrumaa Kutsehariduskeskuse www.vkhk.ee kodulehel.

 

Lisainfo:

Priidu Teppo
Tel 5135350
priiduteppo@gmail.com

Teppo tüüpi lõõtspillivalmistamise kursuse läbiviimist toetab LEADER programm



Tantsurühm alustab hooaega oktoobri esimesel nädalas ning vastavalt tantsijate soovile hakatakse koos käima kas teisipäeva või neljapäeva õhtuti.

Anna enda tantsukirest teada naisrühma juhendajale Liilia Veberile telefonil 789 1267 või 5341 4417või saada e-kiri aadressile liilia.veber@moniste.ee

 


Parkuurimine ehk erinevate takistuste ületamine on noorte seas aina kasvav huvi ning seda kinnitas ka 9.septembril toimunud parkuurikoolitus, kus jagati noortele liikumiskunsti esmaseid näpunäiteid. Helme valda, Ritsu spordibaasi kogunes ligi 30 huvilist vanuses 7-14.

Idee parkuurikoolituseks sündis juba eelmise aasta talvel kui noored omaalgatuslikult proovisid erinevaid hüppeid ning esmased õpetused saadi interneti vahendusel. Kuid selleks, et nende harrastus oleks ohutu ning läbimõeldum, oli soov kutsuda vastava ala spetsialistid, kes noortele õpetaks parkuurimise baasteadmisi nii teoorias kui ka praktikas. Taheva ja Helme valla noorsootöötajad üheskoos kirjutasid projekti ANK konkursile saamaks rahastust antud sündmuse läbiviimiseks.

Parkuurikoolitusel õpetati noortele kui oluline on venitamine, näidati lihtsamaid hüppeid, mida sammhaaval täiendati ja katsetati erinevate taksituste ületamist võimalikult kiirelt ja sujuvalt, sealjuures pöörati tähelepanu liikumistehnikale ja ohutusele. Nelja tunni jooksul said noored uusi teadmisi ja oskuseid, kui ka samas treenida kõiki lihastüüpe.

Tagasiside nii noortelt kui ka läbiviijatelt oli vaid positiivne ning noortel on soov, et edaspidigi toimuks sarnaseid sündmusi.

Koolitus toimus ANK konkurssi projekti „Taheva ja Helme valla noorte omaalgatuse toetamine koostöö ja sportimisvõimaluste kaudu“ raames, mille eesmärgiks oli toetada noorte omaalgatusi ja –huvisid. Samuti loodi võimalus tegelemaks professionaalsete juhendajate käe all parkuuriga ning omandada seeläbi esmaseid teadmisi ohutustehnikast ja kehatreeningu võtetest.

Fotosid parkuuri koolitusest leiab SIIT ja SIIT

Ülla Tamm


Järgmistel nädalatel tutvustame konkurssi Valgamaa koolides.

Kõigiga, kel nupp nokib kohtume juba 03. oktoobril, et 24 tundi genereerida äriideid.