Riivo Mölter
Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo nõunik

 

Igal aastal juhtub hulk tulekahjusid, kus ühe majaelaniku tuleohutuse eiramine ja hoolimatus seab ohtu naabrite elud. Kui tulekahju avastatakse liiga hilja ja see levib ühest korterist välja, siis hävib kõigi vara. Seega, kui ühes korteris pole suitsuandurit, siis on see ohuks kõigile majaelanikele. Novembris alanud päästeameti tuleohutuskampaaniaga kutsume korteriühistute esimehi, juhatuse liikmeid ja teisi aktiivseid majaelanikke veenduma töökorras suitsuandurite olemasolus kõigis maja korterites. Kõigi turvalisuse huvides on kasulik aidata nõrgemaid ühistuliikmeid suitsuanduri soetamisel, paigaldamisel või selle patarei vahetamisel.

Suitsuandur on lihtsaim viis kasvatada oma korteris ja majas tuleohutust. Andureid on saada erineva suuruse ja väljanägemisega ning kindlasti leiab igasse kodusse selle interjööriga hästi sobiva. Eesmärk on seadmetel aga kõigil üks, anda varakult häiret tulekahjust, et elanikel oleks võimalik oma elu päästa ning põlengule saaks kiiresti piiri peale. Korteris tuleb tuleohtu esimesena märkav andur paigaldada kruvidega magamistoa või ruume ühendava koridori lakke. Ohutuse tagamiseks tuleks andurid paigaldada kindlasti ka maja ühiskasutatavatesse koridoridesse.

Sellel aastal on Tartus ühe ja Võrumaal kolm inimest tapnud vara suletud siibriga või katkisest kütteseadmest tuppa imbunud ülimürgine ning samas nähtamatu ja lõhnatu vingugaas. Vingu tuppa sattumise ärahoidmiseks ei tohi kütmise järel kütteseadme siibrit liiga vara sulgeda. Pärast kütmist on kasulik ruume igaks juhuks tuulutada. Tapvast vingugaasist hoiatab üksnes vinguandur, mille paigaldamist lisaks suitsuandurile peaksid kütteseadmetega maja elanikud tõsiselt kaaluma. Vingumürgistuse tunneb ära peavalu, õhupuudustunde, teadvuse ja südametöö häirete järgi.

Kui tulekahju avastatakse, siis järgmiseks peavad inimesed häda korral saama võimalikult kiiresti ja ohutult majast väljuda. Väljapääsuteed tuleb selleks hoida vabad. Sinna ei tohi kuhjata mööblit, ehitusmaterjale, jalgrattaid, lapsevankreid ega muid takistusi. Maja sisestel vabadel liikumisteedel ning trepikodades saavad omakorda päästemeeskonnad kiiresti tegutseda.

Ühe või mitme küttekoldega kortermajades tuleb hea seista iga-aastase õigeaegse korstnapühkimise eest. Tuleohutuse seaduse järgi tuleb selleks kortermajja tingimata tellida väljaõppinud kutseline korstnapühkija. Hoidke meeles, et ainult korstnalõõride puhastamine on poolik lahendus, mis maja kütteseadmete tuleohutust täielikult ei taga. Täieliku ohutuse tagamiseks peavad lõõrid puhtaks saama ka kõigis korstnaga ühenduses olevates kütteseadmetes, mis asuvad eri korterites. Kortermaja küttesüsteemi hooldamiseks on seepärast parim ja tihti rahaliselt soodsam tellida korstnapühkija ühiselt. Nii saab kogu küttesüsteem tervenisti puhtaks. Tööd teinud korstnapühkijalt saavad majaelanikud kasulikku tagasisidet maja kütteseadmete seisukorra kohta. Seejärel võite kindlad olla, et majas ei leidu tahmaseid, pigitunud või katkiseid küttekoldeid ega korstnaid. Tehtud töö kohta väljastab korstnapühkija tõendi.

Päästeameti kampaania kutsub kortermajade elanikke veenduma, kas kõikidesse korteritesse on paigaldatud töökorras suitsuandurid, kas evakuatsiooni väljapääsud ja koridorid on takistustest vabad ning kütteseadmed hooldatud ja puhastatud. Täpsemat infot kampaania ja kodu tuleohutuse saab aadressilt www.kodutuleohutuks.ee<http:// www.kodutuleohutuks.ee>. Kõigi end seal registreerinud ja selleks soovi avaldanud ühistute vahel loositakse välja üks unikaalne seinamaaling. Lõuna päästekeskus pakub korteriühistute tuleohutuse kampaanias või Eesti Korteriühistute Liidu poolt tehtud küsitluses osalenud ühistute esindajatele jõulude eel võimalust osaleda tasuta tuleohutusalasel koolitusel.

Statistikast
Lõuna-Eesti kuues maakonnas oli 2017. aasta 10 kuuga 51 kortermaja tulekahju. Kolmes tulekahjus hukkusid inimesed ning korterite põlengutes sai viga kokku 7 inimest. Suitsuandureid ühegi hukkunud inimese korteris ei olnud.

20. jaanuaril hukkus Valgamaal Palupera vallas Hellenurme külas kuue korteriga maja ühest korterist alguse saanud tulekahjus mees. Tulekahju avastasid elanikud alles siis, kui leegid juba katuse alt välja ulatusid. Põlengu tagajärjel sai kogu maja ränki kuuma ja veekahjustusi ning mitmed inimesed jäid ajutiselt eluasemeta. Suitsuandurit esimesena süttinud korteris ei olnud.
5. mai õhtul hukkus Valgamaal Helme vallas Kalme külas korteripõlengus 67-aastane mees. Tulekahju avastati tänu akendest ja ukse vahelt väljunud suitsule. Kõrval asuvate korterite elanikud pääsesid tänu päästjatele tervelt. Põlenud korterist puudus suitsuandur
7. novembri hommikul põles Tartus Pepleri tänaval kolmekorruselise maja ülemise korruse korteri tuba ja koridor. Tulekahju avastajaks oli naaber. Ruumidest välja toodud eakas naine suri hiljem haiglas. Põlenud korterist puudus suitsuandur.

Päästeamet
Kommunikatsiooniosakond

Marek Kiik
Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht
e-post: marek.kiik@rescue.ee<mailto:ma rek.kiik@rescue.ee>
tel 7337315
mob 5114297
www.paasteamet.ee<http://www. paasteamet.ee/>
www.facebook.com/paasteamet<ht tp://www.facebook.com/ paasteamet>