Eestis on algamas töövõimereform, mis loob uue töövõime toetamise süsteemi. Muudatuste eesmärgiks on muuta suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse ning aidata neil tööd leida ja hoida. Reformiga lõpetatakse püsiva töövõimekaotuse protsentide määramine ning hakatakse hindama isiku töövõimet. Igale vähenenud töövõimega inimesele lähenetakse individuaalselt, hinnates tema võimet olla ühiskonnas aktiivne. Töövõimet hindab töötukassa, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutajaid, arste jt eksperte. Töövõime hindamise tulemusena leitakse, kas isik on töövõimeline; on tal säilinud osaline töövõime või puudub töövõime täielikult (töövõimetu). Töövõimetoetuse seaduse jõustumisest 01.07.2016 hakkab Töötukassa maksma töövõimetoetust uue süsteemiga liituvatele isikutele, kelle töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks. Tänased töövõimetuspensionärid, kelle staatus lõpeb ja kes tulevad töötukassasse korduvhindamisele, saavad töötukassast uutel alustel töövõime hinnangu alates 01.01.2017. Uuele hindamisele ja töövõimeskeemile ülemineku lõpptulemusena kaovad töövõimetuspensionäri ja püsiva töövõimetuse mõiste ning kasutusele võetakse mõisted vähenenud töövõimega isik ja töövõimetu isik. Kui isikule määratakse puuduv töövõime, puudub tal aktiivsusnõuete täitmise kohustus. Isikule makstake töövõimetoetust puuduva töövõime määras. Teisel juhul, kui inimesel tuvastatakse osaline töövõime, peab ta hakkama toetuse saamiseks täitma aktiivsusnõudeid, milleks on: • töötamine mh FIE, jur. isiku juhtimis- ja kontrollorgani liige jne • töö otsimine – registreeritud töötu, peab täitma aktiivsusnõudeid • õppimine – omandab põhi-, kesk-, kutse- või kõrgharidust • kasvatab vähemalt ühte alla kolmeaastast last; • hooldab abivajavat raske või sügava puudega pereliiget või puudega isikut • saab loomeliidu poolt määratud loometoetust; • on paigutatud nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; • kohaldatakse tahtest olenematut ravi või kohaldatakse muud seaduses sätestatud asenduskaristust või mõjutusvahendit •  viibib aja-, asendus- või reservteenistuses. Töövõime reformi käigus puude raskusastme süsteem sisuliselt ei muutu. Isiku puuet hindab ja määrab jätkuvalt sotsiaalkindlustusamet. Puude raskusastme tuvastamise taotluse võib esitada Sotsiaalkindlustusametile või Eesti Töötukassa kaudu, kui taotlus esitatakse koos töövõimetoetuse seaduse alusel töötukassale esitatava töövõime hindamise taotlusega. Täiendavat informatsiooni töövõimereformi kohta leiab Eesti Töötukassa või Sotsiaalkindlustusameti kodulehekülgedelt SIIT ja SIIT Jaan Veeroos Eesti Töötukassa Võrumaa osakonna juhataja